Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Kui meil suvel pesitsenud kuldnokad on juba oma talvitusaladel Belgias ja Hollandis, siis läbirändavad suured kuldnokkade salgad jäävad vaatlejale igal juhul silma, sest kuldnokkade läbiränne kestab ja selle lõpetab suurem lumi ning väiksemate veekogude jäätumine. Väike osa proovib jääda meile ka talvituma.

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Kiivitajate sügisränne algas juba juulikuu lõpupäevil ja põhirände lõppu arvestatakse oktoobri algusega. Kuid kiivitajad näeme veel kõikjal ja soojade sügisilmade korral lahkuvad nad meie põldudelt, karjamaadelt ja niiskematelt maastikelt veekogude randadest novembris, aga sooja hilissügise korral alles detsembris. Isegi praegusel ajal võime vahel kohata kuni tuhandepealisi kiivitajate seltsinguid.

Talvise värvusega kiilassilm

Harilik kiilassilm        Chrysoperla carnea

Urvalind        Carduelis flammea

Urvalinnud pesitsevad põhjapoolsematel aladel, aga hoolimata sellest, et pesitsevaid paare on meil märgatud vaid mõnel üksikul aastal jäävad nad ikka läbirändajateks.

Urvalindude läbiränne algas oktoobrikuus, aga meil talvituma jäävate arvukus võib aastati olla äärmiselt kõikuv. Novembris liiguvad urvalinnud ringi kas salkades või isegi parvedes kus võib vahel olla kuni tuhatkond isendit. Talvituma jäänud ilmuvad linnu söögimajade lähedusse alles pakaseliste ilmadega, aga ka siis salkades.

Rohevint        Chloris chloris

Rohevintide läbiränne ei ole soojade ilmade tõttu veel läbi saanud, aga ka talvel saavad nad meil kenasti hakkama. Osad lahkuvad veel lõuna poole, kuid meile talvituma jääjate arvukust võiks hinnata paarisajale tuhandele linnule, kes seltsingutena ringi liiguvad.