Pildistas ja video salvestas LK team

Tedre lumepesa

Teder        Lyrurus tetrix, varasemalt Tetrao tetrix

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Tutt-tiir ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 665    Rände pikkused – tutt-tiir

Tutt-tiir         Sterna sandvicensis

Lind rõngastati 22. juunil 2001. aastal Läänemaal Hanila kandis, Kõbajalaiul, aga taasleiti 23. veebruaril 2008. aastal Lõuna-Aafrikas Laurens River Estuarys. Rännuteekonna pikkuseks hinnati 10317 kilomeetrit. 

Keskkonnaameti kaitseala skeem

Kavandatava Sõrve looduskaitseala paiknemine Harjumaal. Looduskaitseala 2006. aastal ette pandud välispiir on punase viirutusega, täiendavate uuringute alusel korrigeeritud välispiir, mis on ka looduskaitseala loomise ettepaneku aluseks, on esitatud roosa viirutusega. 2006. aastal ette pandud sihtkaitsevööndite piirid on helesinise viirutusega. Uuringute andmete alusel korrigeeritud sihtkaitsevööndid on tumesinise viirutusega.

Sõrve looduskaitseala loomise algatas Harku vald 2006. aastal ja tänasel valitsuse istungil kiideti heaks kliimaministeeriumi poolt esitatud eelnõu ja moodustati Harku valla Sõrve looduskaitseala ning kehtestati kaitsekord.

Silma Õpikoja värviraamatud

Silma Õpikoda andis välja Eesti linde tutvustava komplekti "Värviline linnumaailm". 

Selles on 15 värvimislehte kirevama sulestikuga lindude kohta. Proovisime valiku teha nii, et see oleks lastele huvipakkuv.  Nende seas on nii igapäevaselt nähtavaid sulelisi kui ka haruldasi liike.

Iga pildi juurde kohta on lisatud mõned sõnad lindude eluviisi ja välimuse kohta. Nii õpivad lapsed värvides uusi fakte lindude kohta.  Linnupiltide värvimine arendab laste loovust ning tekitab huvi suleliste jälgimise vastu. See on suunatud 5-9-aastastele lastele.

Foto Arne Ader

Otepää veebikaamera

Emajõele tekib jää. Aiu luht, Alam-Pedja ( loodusemees.ee )

Tänavu algas veekogude jäätumine varakult ehk väiksematel ja madalamatel veekogudel juba enne 20. novembrit. Päästeamet teavitas ja keelas inimestel jääle mineku alates 23. novembrist, sest külmade saabudes jäätuvad seisva veega siseveekogude rannaalad ja seejärel veekogude sügavamad osad ning allikatoitelised kohad.

Hiljem tekib jää jõgede voolusängi ja kärestikulised jõelõigud jäävad veel pikalt jäävabadeks. Sademeid oli sügisel palju ja jõgedes veeseis kõrge. Emajõgi on veel jäävaba ja ka vähemad vooluveed ei ole veel jääkatte all..

Vaata Pühajärve veebikaamera pilti: LINK