Video salvestas LK-team

Foto Arne Ader

Täna hommikul oli neli kukke maja kõrval puus ja üks arvas et on kena päikesetõusul veidi laulu lasta

Teder       Tetrao tetrix

Paar kuud ja siis alustavad tedrekuked kogunemist mänguplatsidele milleks sobivad nii niidulagendikud, kui uudismaade väljad. Mängu tähtsündmused jäävad aprillikuu lõppu mai alusesse, kui mänguplatsile ilmuvad tedrekanad ja sel ajal kostavad hommikul ja õhtul kukkede häälitsused kaugele.

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetool ja Mullateaduse Selts annavad teada

Eesti Maaülikooli Mullateaduse õppetooli ja Mullateaduse Seltsi korraldusel toimunud traditsioonilisel Mullapäeval kuulutati välja aasta muld 2023, milleks on leetunud muld.

Metsas on leetunud muld viljakas ja seda eelkõige okaspuude kasvuks. Põllul sõltub saagikus aga palju sellest, kuidas leetunud mulda kohelda, selgitas mullaökoloogia professor Endla Reintam. Huumushorisont võimaldab tegeleda põllumajandusega, kuid arvestada tuleb seda, et vesi filtreerub läbi selle mulla kiiresti ja toitaineid muld hästi kinni ei hoia. Ka on muld happeline ja saagi saamiseks on vajalik lupjamine.

Koostas Marek Vahula

Fotod Wikimedia Commons

Rekord nr. 528       Suurim püütud lest

Läänemere lest ehk lest, ka jõelest        Platichthys flesus trachurus

Suuri lesti ikka püütakse kuigi mitte just väga sageli. Suure püügikoormuse tõttu kalurite poolt ei õnnestu aga lestal mitte väga sageli suureks sirguda.

Rekordkala:

1,31 kilogrammi (kala pikkuseks oli 51 cm) ja püütud Hiiu madalalt 1981. aastal.

MTÜ Loodusajakiri annab teada

Foto Arne Ader

Laekvere mänd ( www.loodusemees.ee )

Tänavuse aasta puu tiitli on pälvinud üks meie tavalisemaid metsapuid harilik mänd (Pinus sylvestris). Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Mänd sai selle tiitli ka 22 aastat tagasi.

Olukorda tutvustab Vello Keppart

Pildistas Olga Orlova

Vello Keppart inventeerimas 6 ha suurust lageraielanki Auga puhkemetsas 7. juulil 2018.

Kodukoha loodusväärtuste ülevaateid olen teinud tellimustööna Keila ja Narva-Jõesuu linnavalitsustele põhjusel, et looduskaitse kaardirakendusel (EELIS) on andmed üsna lünklikud ja pealegi ajas vananevad. Pealegi on I ja II kaitsekategooria liikide täpsed leiukohad kaardirakendustes tavakodanikele nähtamatuks muudetud ja kohalikud elanikud saavad teada I ja II kategooria kaitsealuste liikide olemasolust ainult siis, kui pöörduvad otse keskkonnaameti poole.