otsestriim | uudised | foorum

Tartumaa pesa (kalakotkas 2) saame vaadata alates 2013. aastast.

Tartumaa kalakotka kaamerapesa ehitasime 2013. aasta talvel alla varisenud looduslikust pesast ca 50 m kaugusele. Kalakotkapaar võttis tehispesa koos kaameraga kohe omaks. Pesa ajalugu saab vaadata „kalakotka kaamerate lehelt”/klubi/kalakotka-kaamera:.

Emaslind saabus pesale

Must-toonekurg      Ciconia nigra

Tormijärgselt jõudsid must toonekured lõunakaarte tuultega kohale.

Isalind Karl toimetas eile pärast saabumist ja täna hommikul rahulikult pesal, seda veidi korrastades. Ei tulnud tal kaua oodata, täna kell üks olid kurepaar pesal.

Sinitihane        Parus caeruleus 

Kevadisel ajal alustab sinitihane hommikul lauluga kuni pool tundi enne päikese tõusu ja lõpetab juba varaõhtul.  Isas- ja emaslinnud paistavad välimuselt päris sarnased ja nende käitumist tuntakse hästi, kes vähegi talvisel ajal linde on toitnud. Pesaehitus on alanud või algamas, kas mõnda pesakasti või lehtpuu õõnsusesse. „Ehitusmeistriks“ peetakse emaslindu, keda isaslind vahel ka aidata võib…

Alanud on konnade iga-aastane kevadränne kudemispaikadesse, mistõttu võib kohata massiliselt konni ka sõiduteedel. Eestimaa Looduse Fond (ELF) kutsub autojuhte konni märkama, võimalusel nende rändeteekonnaga ristuvates teelõikudes kiirust vähendama ja rändega ristuvaid maanteesid päikeseloojangust keskööni vältima. 

Kahepaiksed rändavad enda kudemispaikadesse pulmi pidama igal kevadel, kui õhtused ja öised temperatuurid on selleks sobivalt soojad. Konnad liiguvad alates päikeseloojangust 2–4 tunni jooksul, rände tippaeg on kella 22–23 vahel õhtul.

Sagedasemad teedega ristuvad rändepaigad leiab “Konnad teel(t)” algatuse lehelt: https://konnad.elfond.ee/vaatlused/#/

Metsis ehk mõtus       Tetrao urogallus

Sagedamini kohatakse „hulle“ metsisekukki kevadel. Suvisel ajal ei ole sellist käitumist täheldatud. Hälbega isendeid võib uuesti kohta alates augusti kuust.

Kas pole hirmutav, kui Sind peaks ründama nelja kuni kuue kilone uhke metsisekukk?

Metsaraiete tagajärjel on metsiste elutingimused halvenenud kogu Euroopas.

Metsiste elupaikadeks sobivad nii rabastuvad-, kui rabametsad, aga metsarinde kõrgub peab seal ületama kaheteist meetrit. Alla kuuekümne aastastes metsades me tavaliselt metsised ei kohta. Loendusandmete järgi võime tõdeda, et üle poole meie metsiste asurkonnast elutsevad saja aastastes metsades.