Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CXXVI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Läänepärn. Foto VikipeediA

Rekord nr. 369        Vanim läänepärn

 

Läänepärn      Tilia europaea

 

Pikaealine puuliik ja hinnatud linnahaljastuses just oma vastupidavuse tõttu.

Läänepärn on hariliku pärna ja suurelehise pärna hübriid.

Talilinnukaamera - rasvatihane

Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rivaalitsevad rasvatihased  (www.loodusemees.ee)

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Ühe silmaga rott ja teised luuletused

Avapilt
Sisu

Nagu juba traditsiooniks kujunenud, toimus ka tänavu sügisel aasta looma teemaline luulevõistlus. Osavõtjad olid põhiliselt koolilapsed, kelle parimad luuletused avaldame jõulukuu jooksul Looduskalendri portaalis. Täna saame lugeda Mirta Sova (Ülenurme Gümnaasium), Marta Roosme (Türi Põhikool), Mia Marta Oti Vändra Gümnaasium), Paula Liisa Jegorovi (Aegviidu kool) ning Jaroslav Nedugovi (Tallinna Mustjõe Gümnaasium) lullasid.

Härmas maastikud ja linnad

Foto Arne Ader

Härmas maastik. Otepää

Härmas maastik. Otepää ( www.loodusemees.ee )

Möödunud nädalavahetusel, kui talilinnukaamerat Kagu-Eestis paigaldamas käisime jäätusid meie parasjagu meie suuremad järv. Härmatist oli Otepää ümbruses, aga maaliline härm oli õhtusel tagasisõidul Võrtsjärve madaliku maanteed palistavatel puudel.

Meri on jäävaba, ööd külmad, tuuletud ja uduvinega. Härmatisega on kaetud Tallinna puud, õhuliinid ja tumedate majade seinad, aga ka vanad linnamüürid. Selline kristalne härmatis võib olla esemete küljes üsna tugevasti kinni ja isegi suuremaks muutuda, kuid olla ka suuremate jääkristallidega kohev, mis puudelt kergelt pudeneb. Kristalne härmatis tekib temperatuurivahemikus miinus 11 kuni -25 kraadi. 

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil: kaks aastat hiljem. 8. osa

Ornitoloogi ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

8. osa

Meie metskurvitsate sügisränne hakkab selleks aastaks läbi saama. Võimalik, et rändetee ei ole veel kirdest pealesuruva arktilise õhu survel lõplikult paika loksunud, kuid 3. detsembriks oli välja kujunenud juba suhteliselt staatiline olukord.

Nimelt oli veerand meie neppidest ehk KRYUKI, FELIS, MERAK, POLARIS ja OKAB ennast sisse seadnud Briti saartel. Kümnendik ehk UNAKVERE ja BROUZIL asuvad hetkel Prantsusmaal ning NAOS seikleb jätkuvalt Balkanimaades. Ülejäänud veerand ehk GPS-saatjatega varustatud metskurvitsad NEKKAR, SARGAS, IZAR, CASTOR ja MIMOSA on leidnud võimaluse proovida talv veeta Lõuna-Skandinaavias.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.