Kuklasepesa

Põlispuudel arenevad puutüve õõnsuses juured

1. Tavaliselt ei näe põlispuu tüve õõnsuses puukoort. Mädanik on arenenud juurte kaudu tüvesse. Sel juhul kambium ei saa kasvatada puuõõnsusesse haavakudet.

2. Puu jämeda oksa murdumisel ja suremisel oksatüüka kaudu pääsevad puidumädaniku tekitajad läbi oksakrae. Aastatega moodustub tüves õõnsus. Eriti varakult juhtub see pärnadel ja haabadel, 60 a vanusel pärnal on sageli juba esimesed õõnsused. Oksaaukudest kasvatab kambium haavakudet puu õõnsusesse. Niiskes keskkonnas haavakoe kokkupuutel mäda puiduga arenevad lisajuured.

Loe lähemalt: LINK

Sarvikpütt         Podiceps auritus

Linnukevad on aina hoogu kogumas ja juba on jõudnud oma pesitsuspaikadesse ka esimesed sarvikpütid.

Sel aastal viib Huvitava Bioloogia Kool läbi sarvikpüti pesitsuspaikade üle-eestilise inventuuri.

Rekord nr 121.

Suurima koljuga rebane kütiti 1988 aastal Vahur Sepa poolt ja kolju pikkuse ja laiuse summa oli 25,74 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Rekord nr 122.

Pikima koljuga rebase küttis aastal 2014 Viljandimaal Andrus Sarapuu ja kolju pikkuseks oli 16,89 cm.

Rekord nr 123.

Laieima koljuga rebase küttis aastal 2016 Aivar Kokk Saaremaalt, Salme jahipiirkonnast. Kolju laiuseks oli 8,99 cm.