Veebikaamera pilt ja video Liz, Lk foorumist
Emaslind Tiiu pesal
Suur-konnakotkas Clanga clanga
Terve viimase nädala käisid vanalinnud Tiiu ja Tõnn pesal varahommikuti.
Natuke võis arvata, et neil on mujal pesa sest ka pesa „kaunistamine“ värskete roheliste okstega oli tagasihoidlik.
Kella poole kaheksa järgi oli Tiiu munenud. Vaagake ka toimuvat videos.
23. aprill on eriline päev. Mitte ainult seepärast, et on jüripäev, vaid ka seepärast, et täna möödub kaks aastat Eesti rahvuslooma väljakuulutamisest! Ajakirjanik Rein Sikk, enda sõnul lihtne maainimene Kadrinast, on selleks puhuks kirjutanud hundile ausa kirja. Mees tunnistab oma kahetisi tundeid võsavillemi enda ja tema rahvuslooma staatuse suhtes. Viimaks aga nendib, et pole sellel hundil häda midagi: “Olgu-olgu päälegi, mu rahva sümboliks on saanud metsakutsa. Kõige rumalam oleks ju nüüd, kus teave eestlaste rahvusloomast juba üle ilma liikumas, hakata oma looma eitama, vingatsina nina nirssi ajama.” Lõppeks paneb Sikk Metsatöllu plaadi taustaks mängima ning saadab laanepenile metsa kaunist kevadet.
Hetkeseisuga näeme koopaseinal ainult 3-4 looma: viimased kevadised nahkhiired langevad koopa seintelt nagu sügisesed puulehed. Näeme ja kuuleme kaameras, kuidas aina rohkem nahkhiiri ringi lendab. Varsti on koopas vaikus. Võrdluseks toome mõne päeva taguse videoklipi 18. aprillist, kus näeme rohkem loomi.
Kõik nahkhiired on asunud varsti teele suvistele elualadele!
Keskkonnaagentuur avaldas eile värsked statistilise metsainventuuri (SMI) andmed, mis näitavad, et 2018. aastal raiuti Eestis rohkem metsa kui kunagi varem ja raiemahud püsivad jätkuvalt kõrged.
Eestimaa Looduse Fondi hinnangul seab taoline raiesurve ohtu metsaelustiku ning süvendab kliimamuutust. Raiemahud peab viima kestlikule tasemele.
SMI andmetel raiuti 2018. aastal rekordilised 12 741 000 tihumeetrit metsa, samuti on olnud püsivalt kõrged ka eelnevate aastate raiemahud. 2019. aasta raiemaht oli Keskkonnaagentuuri spetsialistide hinnangu järgi 11 300 000 tihumeetrit. 2019. aasta raiemahte täpsustavad SMI andmed selguvad järgmisel kevadel.
Kevadränne on hoos ja jätkuvalt ootame saabunud rändlindude vaatlusi andmebaasi PlutoF (eElurikkus) või aadressile feno@eoy.ee. Aktiivsematel linnuhuvilistel soovitame teha endale PlutoFi kasutaja. Linde vaadeldes võiks võimalusel kohapealt panna kirja kõik nähtud-kuuldud linnuliigid (nn täisnimekiri, full list) ja kasutada pesitsuskoode. Läbirändel liikide puhul pesitsuskoode ei kasutata.
Allpool ülevaade erinevate linnuliikide saabumisaegadest tänavu aasta (ja vaatluskirjete arv PlutoFi andmebaasis) ja nimekiri neist liikidest, keda järgneva paari nädala jooksul võiks oodata. Liigid reastatud saabumise järjekorras.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Tiit Kändler "Õueonu lood" (otsi Teadus.ee-st)
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Rahvusloom hunt
Aasta loom saarmas
Minu mets
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Toimetab Marek Vahula
