Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Jaanilaupäeva raju äikesevihm pesi puhtaks veebikaamera objektiivi

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Kalakotkaste noorlinnud Tartumaa pesas (Kalakotkakaamera2) olid objektiivi oma „täpsustulistamisega“ ära roojanud ja meil jäi vaid tugevat vihma oodata, mis objektiivi katva halli kihi lahti leotaks, maha peseks ja kaamerapildi meile jälle nähtavaks muudaks.

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaamet

Pildistas Helen Kivisild

Jaanipäeva kimp

Jaanipäeva ettevalmistused on täies hoos. Õige pea veedame enda lähedastega jaanitule ääres jaaniõhtut ja -ööd. Kutsume seejuures märkama meid ümbritsevat loodust.

Jaanipärja punumiseks leia õied niidu servaalalt ja pärga punudes õpi tundma nende nimed. Määramisel on heaks abiks mitmed taimeäpid, näiteks Flora Incognita.

Looduslikel niitudel, karjamaadel, teeservades ja metsaäärtes võib just jaanipäeva paiku märgata öösel rohus helendavad tulukesi. Jaaniussikesed ehk jaanimardikate emasisendid on süüdanud mõnedeks öödeks oma valgustuse, et lennuvõimelistele isastele endast märku anda. Helendumise tippaeg on juunis ja juulis. Eriti soodsatel aastatel on helenduvaid jaaniusse nähtud isegi septembris. 

Fotod Arne Ader

Kristel Vilbaste õpetab: „Pärjapunumine on lihtne töö, sellega saab igaüks hakkama. Aga kui teate, et pole seda oma tütardele õpetanud, siis täna on just see õige päev. Esimene lillepaar tuleb asetada risti ja keerata üksteise ümber, see ongi kõige olulisem armumaagia hetk. Seejärel ikka uus lill ümber juba valmist töö ristsõlme. Lillesidemeks, lilletõotuseks, lubades olla edaspidi parem ja heatahtlikum. Kuni pea ümber ulatuv kaunistus valimis“.

Eesti Vee-ettevõtete Liit, www.evel.ee

Eesti Vee-ettevõtete Liit palub loobuda joogivee kasutamisest kastmisveena. Oluline on kastmist vältida hommikustel ja õhtustel tundidel, kui kodune veetarbimine on suurem.

Soojad ja päikesepaistelised ilmad rõõmustavad meid, kuid toovad endaga kaasa ka uued mured – taimed närtsivad, muru kolletub ja krõbiseb jalge all, tahaks peita ennast külmavee basseini. Praegune kuumalaine on järsult suurendanud veetarbimist, mis on piirkonniti juba tekitanud tõsiseid probleeme veesurvega. Eestis on täna piirkondi, kus veevarustus on ülekoormuse tõttu korduvalt katkenud, sest vett kasutatakse rohkem kui puurkaevud ja veetöötlusseadmed toota jõuavad.