Viimastel aastatel on plahvatuslikult kasvanud kuuse-kooreüraskite arvukus nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas. Eestimaa Looduse Fond (ELF) rõhutab, et selle peamiseks põhjuseks on intensiivse metsamajanduse käigus loodud kuuse monokultuuride pindala oluline kasv, mis on üraskitele tekitanud suure toidubaasi. Mitmekesised kaitsealad pakuvad pikemas plaanis aga üraski massilisele levikule leevendust.

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Kätte on jõudnud kalendaarne võrdpäevsus ehk päev ja öö on kaheteist tunni pikkused. Tänasest alates tunneme rõõmu aiva pikenevast päevast.

Kevade märke oleme looduse märganud juba pikemat aega, talveaeg on olnud kuus kraadi tavapärasest soojem, kohale on jõudnud sulised kevadekuulutajad. Käib märgatav lindude ränne, igal järgneval päeval märkame muutusi looduses ja jagub mille üle rõõmu tunda.

Tänavune talveaeg oli pea kümne protsendi võrra tavapärasest päikeselisem, kuid tuulisem ja arvukate tormipäevadega.

Kaunist kevadist aega sõbrad ja hoidke üksteist!

Ornitoloogiaühing kutsub loodusesõpru teada andma esimestest saabunud rändlindudest. Oodatud on vaatlused näiteks sookure, linavästriku, väike-lehelinnu ja suitsupääsukese kohta üle Eesti.

Rändlindude saabumisest saab iga huviline teada anda märtsist kuni mai lõpuni. Vajalik on üles märkida vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.