Toimetab Hannes Margusson

Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader

Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )

Piiritaja ehk piirpääsuke        Apus apus

Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja  seetõttu on ka arvukus suurenenud.

Video LK team

Foto Arne Ader

Teder      Tetrao tetrix

Mai keskel hakkab igapäevane tedremängu kõrgaeg läbi saama ja pisitasa vaibuma.

Varahommikune mäng algab praegusel ajal juba paar tundi enne päikesetõusu, siis peetakse mängus umbes tunnine vahe, et võtta kusagil läheduses kehakinnitust, et siis uuesti mänguplatsile siirduda. Päeval kuked puhkavad ja toituvad, et õhtul enne päikese loojangut mänguplatsile siirduda, aga õhtune mäng on tunduvalt loium.

Pöördumise koostas SA Keskkonnateabe Ühendus

Pöördumine on saadetud nii keskkonnaministeeriumile ja allasutustele, teadlastele, keskkonnaorganisatsioonidele, meediale, jt.

Metsatee. Foto Arne Ader

19.05.2021 Postimehes avaldatud Ülle Harju uudises "Pretsedent: kohus peatas metsaraie lindude pesitsusajaks" (https://www.postimees.ee/7251368/pretsedent-kohus-peatas-metsaraie-lindude-pesitsusajaks) ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder:

"Looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, seetõttu pole seda vaja ekstra piirata".

Peaks olema üldteada, et metsades (eriti "raieküpsetes", ehk veidi vanemates metsades) pigem on linde kui ei ole, mis tähendab, et metsade puhul võib pigem eeldada lindude pesitsemist kui mittepesitsemist.

Veebikaamera kuvatõmmised Sappheira, LK foorumist

…ja esimene koorunud kalakotkapoeg sööb isukalt

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Varahommikust saadik on vihma ladistanud ja emaslind Iiris on kotkapoega ja mune soojendanud.

Kui isaslind Ivo kalaga pesale ilmus nii tehti algust toitmisega ja kotkapoeg oli tragi ja isukas.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video LK team

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.