Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Selja jõe suue Karepal ( www.loodusemees.ee )

Jalutuskäigul linnu pesa lähedusse sattuv inimene häirib lindu, kelle silmis on inimene kiskja. Pesalt põgenemisel kaotab ta väärtuslikku aega ja energiat ning väheneb vanemhool nii haude- kui ka poegade kasvatamise perioodil. Sage häirimine võib halvemal juhul pesitsuse nurjata.

Keskkonnaamet soovitab

Pildistas Kaja Lotman

Looduskaitseliste piirangutega arvestamine on oluline looduse asukate hoidmiseks

Keskkonnaamet palub looduses liikudes arvestada looduskaitseliste piirangutega

Alanud kevadel looduses liikudes võivad inimesed tahtmatult häirida maas pesitsevaid ja rändel peatuvaid linde. Pesitsemiseks ja rändepeatusteks olulistel kaitsealadel kehtivad liikumispiirangud, millega Keskkonnaamet palub inimestel arvestada.

Kevad on looduses tundlik aeg, mil loomariigis saadakse järglasi. Loodusele ja selle asukatele mõju vähendamiseks vii end kurssi, kuidas looduses mõistlikult käituda.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Emaslinnu sulestik on hallikaskollane ( www.loodusemees.ee )

Rohekaskollase sulestikuga isaslind

Rohevint       Chloris chloris

Rohevindid on häälekad linnud, nad olid kenasti kuuldavad hiliskevadel juba talilinnukaamera vahendusel. Tegu on tavaliste kultuurmaastikel pesitsejatega, sel ajal leiab isaslind laulmiseks mõne kõrgema koha, näiteks puuladva.

Rohevindid alustavad lauluga hommiku „hilja“ vast veidi enne päikesetõusu ja lõpeatavad õhtul loojandu ajal. Laulmas võime neid kuulda juuli lõpuni.

Rohevint (7:00, 04.04, Otepää)

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Fotod Arne Ader

Kuldnokk       Sturnus vulgaris

Pesakaamera mustvalges pildis, kui linnud ööbima tulevad tundub eristamine keerukam, aga neid ja lindude omavahelist suhtlust saame hoopis rahulikemas tingimustes jälgida.

Kuldnoka emaslinnu sulerüü on tihedamalt täppidega kaetud, kui isaslinnul.

Õues toimetavate lindude puhul on isaslinnu sulestik läikivam, kui emaslinnul, aga nad ei pruugi ju sugugi koos liikuda.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz ja video Tatyana, LK foorumist

Emaslind Helju lahkus pesalt kell kolmveerand seitse

Kaljukotkas ehk maakotkas      Aquila chrysaetos

Emaslind Helju unes ainsa muna 21. märtsil ja me võime oletada, et haudumine algas järgmisel päeval, siis seni on haudeaeg kestnud maakotkastele omaselt vaikselt, isegi tähelepandamatult alles viisteist päeva.

Kaljukotkaste haudeaeg on pikk ja võib kesta kuni 44 päeva ehk kotkapoja koorumise ajaks võis rehkendada 5. maid.