Eesti Mullateaduse Seltsi valik

Foto VikipeediA

Saaremaal on kasvanud rähkmullale kasvanud puisniit

Rähkmullad on tekkinud ja arenenud lubjakivirikastel lähtekivimitel ja tegu on toitainerikka mullaga, mille viljakus varieerub paljus, olenedes kivide sisaldusest ja aegade jooksul tekkinud huumuskihi paksusest. Õhukese mullakihiga rähkmullad on põuakartlikud ja raskesti haritavad

Meie rannikualade ja saarte paepealseid rähkmuldi on 6,3% kogu Eesti mullastikust, moodustades 11,1% põllumuldadest, aga rähkmuldi leidub vähesel määral ka Kagu-Eesti kõrgustikelt.

Looduslikel rähkmulla aladel on rohttaimestik liigirikas. Puisniitudel kasvavad nii kadakad, kui sarapuud ja mitmed teisedki lehtpuud.

Metsa kasvanud kuivematel aladel kasvavadmännikud ja niiskematel aladel kuuse-segametsad.

Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Alumine foto Arne Ader

Raudkulli vana isaslinnu põsed ja rind on punakaspruuni sulestikuga. / foto: Bohuš Číčel (Wikimedia Commons; https://www.flickr.com/photos/bcicel/)

Raudkull       Accipiter nisus

KKM annab teada

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Uuest aastast on kehtestatud uued ja alalised püügikitsendused ehk harrastuspüügi päevalimiidid täienevad uute liikidega.

Harrastuskalastaja tohib püüda ööpäevas viis haugi, viis koha, viisteist latikat, kaks lõhet või kaks forelli.

Püügikitsenduste määrusega kehtestatud ahvenapüügi päevalimiit viisteist kilogrammi jääb samaks. Jõevähi limiit väheneb 100 isendilt 75-le. Lõhe ja meriforelli päevalimiit laieneb sisevetelt ka merele.

Sisevetes muutuvad haugi, koha ja latika kudeaja püügikeelud: