Veebikaamera kuvatõmmised lianaliesma, LK foorumist

Kaunis paar

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

Kotkaklubi liikmete soovitusel said merikotkaste paari nimedeks Eve ja Eerik.

Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingu tellitud analüüs

Foto Karl Adami

Hallpea-rähnid. Pildil olev pesapuu on tänaseks maha raiutud, õnneks ei tehtud raiet pesitsusajal

Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs kevadsuviste raiete mõjust metsalinnustikule näitas, et 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Kuna selliseid tagajärgi ei soovi õigupoolest keegi, on ka mitmetes omavalitsustes kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale.

Pildistas Kristel Vilbaste

Isand talv 10. märtsil minu rõdul lösutamas

11. märtsil murti talve selgroog

Veebikaamera kuvatõmmis Owlie; LK foorumist

Kotkapaar tuli täna pesale veidi peale kella ühtteist

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

EOÜ aasta linnu teadusuudis

Foto Arne Ader

Kuldnokkade mängulend ( www.loodusemees.ee )

Arvamus, et lind oskab õige rändesuuna valida loomupäraselt ehk lindude ränne on evolutsiooni jooksul lindu sisse n-ö programmeeritud, on levinud. Osaliselt on sellele veendumusele uuringutes kinnitust saadud, ent segadus on tekkinud ühe ammuse uuringu tõlgendamisel.

Kuldnoka (Sturnus vulgaris) loomupärase rändesuuna kohta leidub viiteid, mis tuginevad Hollandi ornitoloogi Albert Perdecki 1950. aastatel tehtud katsetele. Uuringute tulemusi on viidatud sajakonnas teadusartiklis ning vähemalt kaheteistkümnes lindude rännet süvitsi käsitlevas erialaraamatus/-õpikus, kus on juttu kuldnoka rändesuuna loomupärasest määratusest. Kummalisel kombel on Perdecki uuringute tulemuste tõlgendus aga aja jooksul oma elu hakanud elama.