Foto Arne Ader

Rongapaar ( www.loodusemees.ee )

Ronk ehk kaaren       Corvus corax

Üle hulga aastate lumerohke talve veetsid rongad võimaliku toitumiskoha läheduses, kas oli metsas surnud loomakorjus või jahipraak, mida hallareste, kotkaste ja imetajatega jagati, aga leidub ka prahipaikasid, prügilaid, mis revideerimist vajasid.

Veebruaris väheneb meil oluliselt ronkade arvukus sest põhjapoolsed, kirdes ja idakaartes pesitsejad siirduvad oma pesapaikadele.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

On jääpurikate aeg

Temperatuurirežiim oli muutlik. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala jooksul ‑21,1…0,7 kraadini.

Minimaalne temperatuur langes õhus kõige külmemal ööl (neljapäeval) ‑29,5 °C, lume pinnal nelja kraadi võrra veelgi madalamale ja maksimaalne termomeetrinäit tõusis kõige soojemal päeval (pühapäeval) õhus 2,6 °C.

Sademeid kogunes nädala jooksul 5 mm, millest 3,3 mm pühapäeval. Lund sadas esmaspäevast kolmapäevani ja laupäeval, pühapäeval esinesid sademed valdavalt vihmana. Teisipäeval esines tuisku ja siin-seal tekkisid teedele madalad tuisuvaalud. Lume paksus kõikus nädala kestel kohaliku ilmajaama andmeil 21…24 cm.

Video Olle Koert, www.tt.tt

Hallhüljes       Halichoerus grypus

Lubasime Teile märku anda, kui hakkavad toimuma või toimuvad olulised sündmused hülgelesilas. Olle tegi kaameraga ringkäigu ja on millele tähelepanu juhtida. Alustuseks see, et niikaugele, kui silm ulatab on Saaremaa läänerand kaetud rüsijääga, mis veel lainetab ja suured veeelanikud saavad jää vahel rahulikult sukelduda ja uuesti hingama tulla. Ööseks lubatakse kagutuule tugevuseks kuni 15m/s ja hommikuks võib olukord muutunud olla.

Ilmateenistuse lumekaart

Veebikaamera kuvatõmmised Fleur, LK foorumist

Viimaste päevadega on lumepaksus kahanenud vaatlusplatsidel ja looduses viie sentimeetri võrra, mis aga linnades ja asulates rohkem silma paistab. Sulailmasid ennustab Ilmateenistus, koos väikeste külmalainetega kuni nädala lõpuni.

Huvitav on toimuvat kindlasti veidi tähelepanelikumalt jälgida.

Kas toob Euroopas valitsev soojalaine meieni rändlinnud: künnivaresed, kiivitajad, põldlõokesed… Hilistalvised ja varakevadised ilmad on alati muutlikud olnud ning ülemäära varakult saabujatel kerge ei saa olema. Lohutada võime endid sellega, et tiivulistel pole probleemiks sadakond kilomeetrit lõuna poole naasta.

Video ja kirjeldus LK

Foto Arne Ader

Nurmkana      Perdix perdix

Sulailm on valitsenud Eestis pea kolm ööpäeva ja homseks peaks meieni jõudma Sahara kõrbest jugavoolus saabunud liivatolm, mis sademetega maha sajab ja võib lumepinnal isegi nähtav olla – saame näha. Kui päeval sulatab ja öösiti külmetab muudab see meie kõigi elu keerulisemaks: nii lindudel, loomadel, kui inimestel.