Veebikaamera kuvatõmmis Fleur, LK foorumist

Veel eile oli rand tühi

Hallhüljes        Halichoerus grypus

24. jaanuaril hakkasid hallhülged kaamera eest lahkuma ja nii juhtub sagedasti enne poegimise algust.

Hülgeuurija Ivar Jüssi kirjutas 23. jaanuaril: „Esimeste hülgepoegade nägemine võib veel aega võtta kümmekond päeva kuni kaks nädalat“.

Taas, juba viiendat aastat ootab Linnuvaatleja osalema määramisvõistlusel! Ka sel aastal tõotab võistlus pinevat konkurentsi kuni lõpuni, parimaid ootavad ka sel aastal uhked auhinnad.

Linnuvaatleja kümnevooruline linnumääramise võistlus algab ka sel korral veebruaris ja kestab novembrini, mil iga kuu alguses ilmub Linnuvaatleja kodulehel viis küsimust Eesti lindude nimestikku kantud liikide kohta.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

VikipeediA fotod on illustratiivsed

Glüfosaat on kogu maailmas enimkasutatud ja ilmselt ka vastakamaid arvamisi põhjustav agrokemikaal. Aine tapab n-ö umbrohud, et põlluviljad saaks kasvada, kuid güfosaadijääke on leitud veest, mullast ja loomade kudedest. Kuigi glüfosaat inaktiveerib taimseid ensüüme (ja mõningaid bakteri omi), võib aine mõjutada ka rakus toimuvat ning tõenäoliselt kahjustada närvisüsteemi ja mikrobioomi.

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik soojal esmaspäeval

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala jooksul vaatlusaastate (1922-2020) keskmisest ja normist (keskmine 1991-2020) kõrgemal. Nädala kolmel esimesel päeval oli ööpäeva keskmine õhutemperatuur plusspoolel. Jäised kinni tallatud lumega kõnniteed ja kõrvaltänavad püsisid väga libedatena.

Võsa-vööttigu sulal lumel 25. jaanuaril 2021

EOÜ annab teada

Talilinnukaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Aialinnuvaatlejad märkasid nädalavahetusel üle 50 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel aedades ja parkides aialinde vaadelnud inimesed nägid esialgsetel andmetel rohkem kui 50 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Ornitoloogiaühingule oli esmaspäeva hommikuks andmed laekunud 2000 inimeselt, kes tegid vaatlusi 1400 paigas üle Eesti. Aialinnuvaatlejatele jäi ka sel aastal kõige enam silma rasvatihaseid, kes moodustasid viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse ka põldvarblane, rohevint, leevike ja koduvarblane.