Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Hallrästas pihlamarjaga ( www.loodusemees.ee )

Ööhaigur

Ööhaigur       Nycticorax nycticorax

Rekord nr. 196      Tallinna loomaaia vanim ööhaigur

Meie looduses eksikülaline, aga ööhaigur, elas loomaaias 38 aastaseks. 

Toomas Frey (Eesti Entsüklopedia foto)

Eile suri 82-aastasena ökoloog, geobotaanik ja metsateadlane Toomas Frey, kes oli aastatel 1990–1991 oli ka Eesti keskkonnaminister.

1961. aastal lõpetas Toomas Frey Eesti Põllumajanduse Akadeemia metsamajandusinsenerina. Bioloogiadoktoriks sai 1968. aastal.

Töötas ENSV Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudis aastatel 1961–1963 ja 1966–1983.

Professor alates 1979. aastast.Töötas1983. kuni 1990. aastani Tartu Riikliku Ülikoolis ja oli 1991–1993 Tartu Ülikooli ökosüsteemide labori juhataja. 1995–2003 aastani Eesti Maaülikooli korraline professor ja emeriitprofessor 2003. aastast.

SA Teaduskeskus AHHAA annab teada

Reedel, 25. septembril toimub juba 15. korda Eesti suurim teadussündmus Teadlaste öö, mis üllatab huvilisi eriilmeliste üritustega erinevates Eesti paikades.

Teadlaste öö peakorraldaja Kai Kaljumäe rääkis, et Eesti pikaajalisema teadussündmuse eesmärk on tutvustada laiemale publikule, millega teadlased tegelevad ja kui palju meie igapäevaelu teadusest läbi põimunud on. „Kavas on sündmusi erinevas vanuses ja erinevate huvidega külastajatele: kõrgkoolid ja teadusasutused kutsuvad oma laboreid uudistama, loengutel ja aruteludel saab olulistel teadusteemadel ise kaasa mõelda ning töötubades teadusele lausa ise „käed külge“ panna,“ selgitas ta.

Fotod Arne Ader

Viupardid. Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Viupart       Anas penelope

Tõeliselt arvukaid läbirändjaid ei kohta me ainult rannikualadel vaid kõikidel suurematel veekogudel ja sageli poldritel. Meil pesitses viuparte kuni sadakond paari, aga seda vaid idapoolsetel aladel. Ränne võib olla arvukas veel oktoobri esimesel nädalal, aga tegelikkuses kestab ränne oktoobrikuu lõpuni. Sügisränne on kevadrändest arvukam. Talvitujaid võib meie rannikumeres kohata vaid üksikuid.

Pildistas ja ülevaate kirjutas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Tume-hallavaksiku isasliblikas

Tume-hallavaksik        Epirrita dilutata

Hallavaksikuid on Eestis kolm liiki ja kõik nad on tiivakirja ning värvuse poolest äärmiselt sarnased.

Tume-hallavaksik on levinud kogu Eestis, aga tavalisem siiski lääne pool, kus neid kohati võib esineda isegi massiliselt. Liblikavalmikuid kohtame sagedamini tammikutes ja puisniitudel ning seda septembri keskpaigast oktoobri keskpaigani.