Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate   

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

3. NÄDAL 12.1.2026 – 18.1.2026. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Loomade jäljed Pedja jõe lumisel jääl

Kogu nädala ilmastik kujunes normist külmemaks. Suuri ilmamuutusi ei esinenud. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis -7,8…-11,8 °C piires, mis jäi normist (keskmine 1991-20020) viie kuni üheksa kraadi võrra madalamale. Ööpäeva keskmise temperatuuri järgi soojematel päevadel (esmaspäeval ja pühapäeval) tõusis maksimaalne temperatuur õhus vastavalt -6,6 ja -6,5 kraadini, kõige külmemal päeval (neljapäeval) -9,2 kraadini. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks registreeriti Jõgeva ilmajaamas teisipäeva hommikul kella seitsme paiku -17,3 °C. 

Karge hetke võlu: hajuv päike raagus okstes

Foto: Peep Saluvee

Oli oivaline talvine aeg, kui ilm hakkas muutuma külmemaks ja ma jäin parajasti külma tsooni, tundes talvist kargust, nii et põsesarnad lõid külmast punetama. 

Samal hetkel märkasin vaatemängus, kuidas pilved ümbritsesid päikest, luues minu silmis erilise vaate - taustaks raagus puud. See, kuidas talvine päike hajub läbi õrna pilvekihi, toob esile looduse rahuliku rütmi, kus aeg näib korraks seisma jäävat.

Talvine jäljeraamat lumel: halljänes

Autor: LK Tiim

Halljänes Lepus europaeus

Värske, puutumatu lumikate on loodusesõbrale justkui avatud raamat, kuhu metsloomad oma öiste toimetustega uusi peatükke kirjutavad. Karge talvehommik ja vaikne, lumevaibaga kaetud maastik kutsuvad neid ridu lugema. Ühed kõige iseloomulikumad ja sagedamini kohatavad "kirjed" meie talvisel maastikul kuuluvad halljänesele.

Juuresolev pilt annab edasi just seda hetke, mil märkame lumel tuttavat mustrit – keegi on siit hiljuti pikkade hüpetega läbi lipanud, jättes maha selged tunnistused oma kohalolust.

Metsnugise hüpped kohevas lumes

Autor: LK Tiim

Metsnugis Martes martes

Värskes lumes on näha metsnugisele iseloomulikke paarisjälgi, mis tunduvad tänu talveks karva kasvanud tallaalustele pehmete ja "sokilistena". 

Loomake on liikunud rahulike hüpetega üle metsaaluse, otsides lumekihi alt pisinärilisi või varitsedes tähelepanelikult mõne uruhiire käiguava juures. Need karvased "lumekingad" on nugisele asendamatud, pakkudes pakases sooja ja aidates kergelt liikuda ka seal, kuhu teised loomad sisse vajuksid.

Šveitslased muretsevad oma siili pärast

Avapilt
Sisu

 

Ka Šveitsi aasta loom 2026 on siil, täpsemalt harilik siil ehk Erinaceus europaeus. Tuletame meelde, et Eestis kannavad aasta looma tiitlit mõlemad kohalikud siilid ehk nii harilik siil Erinaceus europaeus kui ka kaelussiil Erinaceus roumanicus. Šveitsis elab seevastu ainult harilik siil. Lätis, kus elab samuti kaks siililiiki, olid mõlemad okaskerad aasta loomaks mullu ehk 2025. aastal. 

Levikukaartidelt on huvitav näha, kuidas hariliku siili levilal Euroopas on „auk“ see – Lõuna-Lätis lõpeb areaal kuni Poola läänepoolse osani, kust siis pärast seda algab taas. Vahepealsel alal – Lõuna-Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Balkanini ja Valgevenest Venemaa poole – tunneb end hästi just Eestis haruldasem kaelussiil.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.