Kirja pani Kaja Lotman

Viidumäe kuldkingasid pildistas Kadri Paomees

8. veebruaril sai 85-aastaseks Eesti tuntud botaanik ja looduskaitsja Mari Reitalu. 

Mari Reitalu vedas eest Tartu üliõpilaste looduskaitseringi aastatel 1962–1964. Pärast 1964. aastal bioloogina Tartu ülikooli lõpetamist siirdus ta kohe Viidumäe looduskaitseala direktoriks. Mari Reitalu on tuntud kui legendaarne Saaremaa taimestiku ja taimkatte tundja ja eeskätt haruldasi taimeliike spetsialist.  Ühtlasi on ta Eesti orhideekaitse klubi (1995) asutajaid ja juhatuse liige. Avaldanud ajakirjanduses ja temaatilistes kogumikes rohkesti artikleid botaanikast ja looduskaitsest. 

Arne Ader

Tänavuse aasta puu – harlik haab – on üks rähnide lemmikuid. Jutt käib eelkõige pesaõõnsuste rajamisest, mida teevad haavapuudesse meeleldi nii suur-kirjurähnid kui ka musträhnid. Kuna mõlemad rähniliigid kasutavad rajatud õõnsusi enamasti vaid ühel pesitsusaastal, siis jääb nende puutöö kasutamiseks paljudele teistele metsaelanikele.

Nendest teistest võiks saada üpris pika nimekirja, ent siinkohal on soov tõsta esile üht värsket talvist linnuvaatlust. Nimelt külastas talveõhtu hämaruses Hinnomäe haaviku rähniõõnsust värbkakk! Selle vaatluse kohta on võimalik lähemalt lugeda Loodusemehe ajaveebis.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Piiri park kolmapäeval

Nädal oli külm, eriti viimastel päevadel. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäevast neljapäevani (kaasa arvatud) -10,7…-12,7 kraadi piires, mis oli normist (keskmine 1991-2020) viie kuni seitsme kraadi võrra külmem. Aegajalt sadas nädala esimesel poolel nõrka lund, kuid väga vähe.  Kolmapäeval vaheldus nõrk lumesadu päikesepaistega. Edasi oli kõigil päevadel kuni nädala lõpuni päike väljas ja kohati võis vaatamata külmale näha juba esimesi jääpurikaid rippumas. Samuti suutis päike veidi sulatada teedel lumevallides määrdunud lund.