Kirja pani Elo Raspel

Pildistas Margit Turb

Aeg-ajalt ilmnevad looduskaitses vastuolud liigikaitse ja kohalike maahooldajate vahel. Põhjust võivad selleks anda kiskjate rünnakud kariloomadele. Soomaa rahvuspargis on lubatud üle pika aja küttida hunte, et peatada sute rünnakud luhaniitudel karjatatavatele loomadele.

Üldiselt on üle Eesti huntide poolt kariloomadele tekitatud kahju 2025. aastal võrrelduna paari eelneva aastaga vähenenud. Näiteks 2023. aastaga võrdluses on üle poole vähenenud lammaste murdmine. Küll aga suurenes huntide poolt veiste murdmine, nendest juhtumitest ligikaudu pooled toimusid ühes piirkonnas – Soomaal.

Autor: Ahto Täpsi

Metskits ehk kaber

Ilmad on talvised ja lund jagub, kitsekesed on kogunenud suurematesse karjadesse. Kaprade arvukus on väike ja nõnda kajastub see ka karjades, need on pisikesed. Praegusel ajal võib tihti kohata talvekarjasid, kus liikmeid viis või kuus, mitte rohkem ja tihti ka hoopis vähem. Pool kümnendit tagasi olid liikvel poolesaja ja rohkema isendiga pundid. 

Ilmateade lubab kargete ilmade jätkumist. Loodame, et metskitsedel, rähnidel ja teistel metsaelanikel õnnestub talv kenasti üle elada.

Taustaks kostab helikopteri mürin, see oli lähedal tööl elektriliine hooldamas.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kallasjää Pedja jõel

Foto: Peep Saluvee

Foto on püütud just sellisel maagilisel minutil, mil päevavalgus hakkab hääbuma ja õhk jaheneb kiiremini kui maa.

Pildil rullub lahti talvisele ajale omane vaatemäng: külmunud maapind, mis on saanud tunda esimest krõbedat pakast, hakkab vaikselt "hingama". Maapinna lähedal tekivad esimesed uduvaalud. See on hetk, mil õhuniiskus kondenseerub ja loob maastikule täiesti uue, pehme ja veidi müstilise kihi "sooja" punetava taeva taustal.