Veebikaamera kuvatõmmised Swenja; LK foorumist

Üks kurepoegadest liigub oksal kõrgemale

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Rõngaste numbrid must-toonekure poegadel:

Päeva pildi jäädvustas Kaili Milk

Suitsupääsukeste päikeseloojangu aegne lennuakadeemia Võsu sadamas

Suitsupääsuke      Hirundo rustica

Tänavune jahe, vihmane ja putukavaene ilmastik lükkas putuktoiduliste lindude pesitsemise tavapärasest veidi edasi.

Ilmus EOÜ teabeleht

Eesti Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja suvenumbris tutvustatakse silmatorkavaid linnuliike, keda viimasel ajal Eestis kohatud on. Samuti saab lugeda eelmise aasta linnu kägude seiklustest talvitusaladele ning veebikaameras tähele pandud juhtumitest kormoranilaiul.

Teabelehe Tiirutaja kaaneloos kirjutab Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi silmatorkavatest lindudest, kes viimasel ajal Tartus ja ka mujal Eestis on inimeste tähelepanu püüdnud. Samuti arutleb artikli autor, kas peaksime võõrliikide pärast mures olema.

Linnuhuviliste loos meenutab Virumaa linnuvaatleja Rein Pärg legendaarset ornitoloogi Heinrich Veromanni ning nende ühiseid linnuvaatluselamusi.

Linnuatlase töörühm

Illustreeriv foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Kuldnokad

2025. aasta pesitsushooaeg hakkab lõppema ja on aeg teha selle hooaja viimased kontrollitud sisestused

2025. a. pesitsushooaeg on nüüd enamiku liikide jaoks möödas, mistõttu pesitsuskindluse tunnuste lisamist vaatlustele tuleks oluliselt tagasi tõmmata. Näiteks laulvaid kuldnokki kohtab nüüd väga erinevates elupaikades, millest suur osa ei ole pesitsusbiotoop, liiati õpivad laulmist ka tänavused noorlinnud. Seega juulikuist kuldnokavaatlust PlutoFisse kandes on mõnelgi juhul põhjust märkida tegevuseks „s” (laulev isend), kuid pesitsuskindluse väli tuleks jätta täitmata. Kindlasti kehtib viimane soovitus ka kohatud kuldnokasalkade ja -parvede puhul, mis arusaadavalt ei kajasta võimalikku pesitsemist.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Tara-seatapp

Tara-seatapp                 Calystegia sepium

Harilik kassitapp          Convolvulus arvensis

Muidugi hakkavad silma suurte, heledate ja lehterjate õitega seatapud ja kassitapud, mis õitsemisega alustanud.

Ei tapa need taimed, ei sigu ega kasse, sest tappudeks nimetatakse eesti keeli vääntaimi ja tapuaed ongi selliste taimede tarbeks püstitatud. Vahel kasvatatakse sarnaselt ka humalaid.