Tallinna loomaaed annab teada, http://tallinnzoo.ee/

Foto Arne Ader

Kaks kotkast. Käina laht

Laupäeval, 12. jaanuaril tähistab Tallinna loomaaed kotkaste kaitse päeva alates keskpäevast.

Tähelepanu on suunatud kotkaste ja teiste kulliliste olukorrale looduses. Paljud liigid on pestitsiidide kasutamise, elupaikade kadumise, ka küttimise ja muude tegurite tõttu ohtu sattunud ja nende arvukus väheneb. Seekordse kotkapäeva peakangelasteks on Eestis elutsevad kotkad: merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas ja madukotkas.

Kirjutas ja pildimaterjaliga varustas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Head kopra-aastat, mõnusat öösorriaastat, toredat soomustindikuaastat, lustakat Wulfi turbasambla-aastat, värviküllast lehitu pisikäpa-aastat ning muidugi vürtsikat madalsoomulla-aastat ja… Ühegi organisatsiooniga kooskõlastamata lisaksin omalt poolt – suurepärast säga-aastat teile kõigile!

Aasta loom, nagu kõik teisedki sama tiitliga pärjatud, peavadki olema alalises aasta kestvas rambivalguses nii sõnas kui pildis ja kindlasti oleme seeläbi juba jõuludeks palju targemad terioloogias, ornitoloogias, mükoloogias, botaanikas, pedoloogias-edafoloogias, ehk veel dendroloogias ja muudeski valdkondades.

Pildi napsas IceAge LK foorumist

Esiplaanil oleval emaskalal märkame kudemise jälge, kehalohku pärakuuime kohal

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Video salvestas Urmas Lett, www.eenet.ee

Looma ettevaatlik käitumine peibutussöödal

Šaakal ehk harilik šaakal        Canis aureus

Lubasime tutvustada meie elutsevate šaakalite mõju meie ümbritsevale bioloogilisele mitmekesisusele.

Veidi loomade välimusest. Kohevas talvekasukas näevad need koerlased hoopis tumedamad välja, kui suvel. Isasloomad on emastest kröömike suuremad, aga oma looduslikest vaenlastest huntidest madalamad, väiksemad ja kergemad.

Pildi napsas IceAge, LK foorumist

Punahirv        Cervus elaphus

Suured hirvepullid kaaluvad kuni paarsada kilo ja keha tüvepikkus võib küündida paari meetrini, õlakõrgus kuni meetri ja veerandini.

Sarvedeta hirvelehmi pole me veel söödaplatsil tänavu näinud, nende kaal ulatub vaid saja kiloni – seega on sooline dimorfism silmaga märgatav.

Sarveharude järgi me hirvepullide vanust määrata ei saa kuna sarvede areng sõltub hoopis toitumistingimustest.