Pildistas Kristel Vilbaste

Pajumailase pea sõrmepikkune röövik Pirgul

Pajumailane         Cossus cossus

Pajumailaste ööliblika valmikute lennuaeg oli juuni ja juulikuus. Paaritumisküpsed emasliblikad otsisid omale partnerit eritatava feromooni abil. Seejärel munes emasliblikas mõnikümmend kuni sadakond muna mõne vanema lehtpuupuu koorepragudesse, eelistades paju või tamme.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik          Argynnis paphia

Tänavune liblikasuvi on nagu ta on, üksikuid rohetäpikuid oli näha kuu aega tagasi, aga nädalavahetuse lõpu kena suveilmaga kohtas neid hulgaliselt.

Tavalistel aastatel hakkab augusti keskel valmikuid juba vähemaks jääma, aga usutavalt võime tänavu neid näha veel paari nädala jagu. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki kindlasti, kohata võime rohetäpikuid nii metsateedel, kui –sihtidel ja -lagendikel kohata.

Veebikaamera pildi napsas Solo, LK foorumist

Pesasse jäänud kurepojad tegutsevad veel koos

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Emaslind ongi rändele siirdunud. Viimati käis ta poegi toitmas üleeile õhtul.

Noorlindudest üks pole pesale naasnud neljandat päeva, seega ka teda me enam tänavu pesal ei näe. Must-toonekurgedele ongi tavaline, et rändele siirdutakse üksikult.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kaberneeme poolsaar on küll tüüpiline Põhja-Eesti kalurikülade-poolsaar, kuid Tallinna lähedus on teinud sellest ka jõukama keskklassi elupiirkonna. Kaberneeme sadamast leiab restorani, väikese hotelli ja liivarannajupi. Külas on veel paar rannakõrtsi. Auto saab jätta sadama parklasse.

Kaberneeme-Ihasalu teekond on kohati tõkestatud eramaadega. See ongi näidismaastik kallasrajal, kus põrkuvad kohalike rahuliku elamise soovid ja rändajate tahe otse läbi pääseda.

Mõlemal on oma kindlad argumendid. Õigus on maaomanikel, kes ütlevad, et võõrad tulevad (autoga) randa läbustama ja lärmama, õigus on ka rahumeelsel matkajal, kes arvab, et Eesti ilusaimad kohad peaksid olema vabalt läbimiseks kõigile, ka neile, kes elavad suure linna paneelmaja korteris.