Foto Arne Ader

Händkakk ( loodusemees.ee )

Händkakk     Strix uralensis

Tänavune lumerikkus kestab ilma sulata neljandat nädalat ja pisinärilised saavad lumevaiba all rahulikult tegutseda, aga saaginappus võib kakkudele hukatuslikuks saada.

Oleme harjunud, et händkakud säätavad endid õhtu hakul headele vaatluskohtadele, et hämaruse saabudes jahti alustada, aga praeguse lumerohkuse ja lühikeste talvepäevade aegu võime märgata handkakke isegi päevasel ajal saaki passimas.

Video salvestas LK team

Ilvesele meeldib veidi kõrgemalt ümbrust jälgida, et edukamalt jahti pidada. Kohe video alul näeme kus kaslane saaki varitses

Ilves ehk harilik ilves        Lynx lynx

Ükskult tegutsevad isailvesed ja nende elualaks sobib metsa ning põldudega piirnevad kultuurmaastikud, mille suurus võib olla kuni paarsada ruutkilomeetrit (ehk looduses umbes 20x10 km). Inimeste elamute lähedust uudishimulik ilves eriti ei pelga. Video salvestati paarisaja meetri kaugusel õuekoraga turismitalust.

Täiskasvanud emailveste kodupiirkond on oluliselt pisem, eriti veel koos praeguseks umbes poole aastaste poegadega, keda tuleb toita igapäevaselt.

Foto Arne Ader

Laanepüü ( loodusemees.ee )

Laanepüü        Tetrastes bonasia   

Laanepüüd on paigalinnud ja nende elupaigad jäävad vähemalt kolmekümne aastastesse niiskematesse segametsadesse, kus kasvab nii kuuski kui mände. Nende talviseks arvukuseks võiksime hinnata veidi üle saja tuhande isendi.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Pildistas LK team

Kolm metskitse ja pasknäär

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Videos näeme  metskitsesid lumes liikumas, rahulikul kõnnil lohistatakse sõrgatsite otsi lumel ja nii jäävadki jälgede vahele pikad kriipsud.

Toitutakse puhmarinde taimedest (mustikast, pohlast, kanarbikutaimedest…) ja söönuks peab talvisel ajal saama umbes pooleteisest kilost ööpäevas, aga talvel võib metskitsedel tekkida ka veepuudus. Kabrad külastavad talvisel ajal ka soolakuid.