Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvike ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 632    Vanim taasleitud talvike

Talvike        Emberiza citrinella

Lind rõngastati 25. aprillil 2009. aastal Pärnumaal ja taasleiti 1. mail 2013. aastal samuti Pärnumaalt. Talvikese vanuseks jäi 4 aastat ja 6 päeva mis on väikse linnu kohta keskmine vanus.

Fotod Arne Ader

VikipeediA fotod Triin Lillemets

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik. Pildistas Kristel Vilbaste

Meie metsadesse jagub tänavu nii seeni, pohli kui seenelisi ja marjulisi ning sellistes metsades kasvavad meil ka silmahakkavad hallid samblikud, keda täna vaatleme.

Sammal ja samblik. See lugu ei ole sugugi nii lihtne, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Samblikud võivad kasvavad nii maapinnal, puudel kui kividel.

Veel kolmekümne viie aasta eest liigitati samblikud taimeriiki ehk lähedasteks sammaldele. 

16. septembril toimub järjekorras juba kuues Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa üle 190 riigi kodanikud kogu maailmast. Selle vajaliku ettevõtmise mõju suureneb veelgi, kui Maailmakoristuspäev saab olema ÜRO kalendris.

Maailmakoristusele saab registreeruda korraldajate kodulehel: maailmakoristus.ee

Osalema oodatakse nii üksikkoristajaid, kui ettevõtteid, koole ja klasse, peresid ja sõpruskondi, külaseltse ja huviringe ehk kes iganes sellel tarvilisel üritusel osaleda soovib.

Jõudu ja jaksu ning loodame, et hilissuvine ilm koristajaid hellitab.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba hulk aega tagasi lahkunud, siis nüüd tegutsevad siin põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmade korral toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses või mandri sisemaal avaratel karjamaadel. Ööbima jäädakse kas merelahtede, jõgede või järvede kaldaalade roostikesse või põõsastikesse.

Foto Arne Ader

Seeneuss ( www.loodusemees.ee )

Noortest seentest toituvad seentoidulisite putukate liigid, kes on enamalt jaolt kahetiivaliste nn seenesääskede vastsed (harvemini kärbsed, lestad, mardikad, hooghännalised). Seenesääsed elutsevas niiskete seenemetsade alustaimestikus ja on tuntud kiusajatest pistesääskedest väiksemad ning neil ei ole ka vere imemiseks imikärssa. 

Viljastatud emane seenesääsk otsib omale munemiseks sobivat kohta kas noore seene (mis võib veel olla sambla peidus) eoslehtede või torukeste vahele aga ka seenejalga. Vastsed näevad välja seenelise jaoks tuttava musta pea ja valge kehaga seeneussid kuni sentimeetrise pikkusega ning toimetavad nii puravikes, pilvikutes, kui riisikates. Vastsele on seened nii elupaigaks, kui seente viljakehad toiduks – päris mugav kas pole.