Eestist on ka tänavu leitud SAK viiruspositiivseid metssigu: veebruari alguses Võrumaal ja sel nädalal SAKi antikehadega metssiga Läänemaal Lääne-Nigula vallas.

Seega on SAK meie metsades olemas, aga tükk maad arvukam hoopis Lätis ja nii võivad haiguse poolt ohustatud olla ka meie seafarmid.

Metsades liigub üha rohkem marja- ja seenelisi. Mida teha kui leiad surnud metssea?

Teavita SAKi rakenduse kaudu saad lisada asukoha koordinaadid ja ülesvõtte loomast: https://seakatk.ee/teata

või helista infotelefonil +372 605 4767

NB! Inimestele ei ole seakatk ohtlik.

Foto Arne Ader

Musträstas vihmaussidega ( www.loodusemees.ee )

Musträstas       Turdus merula

Foto Arne Ader

Halljänes ( www.loodusemees.ee )

Halljänes        Lepus europaeus

Noored iseseisvat elu alustanud halljänesed võiksid olla umbes kuu või pooleteise vanused. Ringi nad hulguvad, aga ei mõista noored loomad karta õieti inimest ega arvukaid vaenlaseid. Jänesenooruk võib märgata inimest alles mõne meetri kauguselt enne kui põgeneb.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsporgand

Nädal algas jaheda ilmaga. Esmaspäeva öösel langes termomeetrinäit õhus 9,6 °C, mis kujunes kogu nädala minimaalseks õhutemperatuuriks. Päeval oli sel päeval sooja kuni 20 kraadi ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 14,8 °C, s. o ligikaudu kolme kraadi võrra vähem normist (keskmine 1991-2020).

Järgnevalt muutusid ilmad soojemaks.

Harilik metsvits

Koostasid Jaanus Aua ja Jaanus Elts. EOÜ aasta linnu meeskond

Meie viimase blogipostituse tegemisest on päris mitu liitrit vett merre voolanud. Kuigi on kesksuvi, on looduses juba sügise hõngu, alates ritsikate siristamisest, öösorride rände algamisest kuni metsamarjade valmimiseni. Samas ei ole paljud linnud enda pesitsemisega veel kaugeltki ühele poole saanud. Nii nagu Kihnu lähedal Umalaiul askeldab kümmekond tutt-tiirupaari alles munapesade juures, leidub ka meie metsades metskurvitsa emaslinde, kellel haudumine veel poole peal.