Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Tutt-tihane ( www.loodusemees.ee )

Tutt-tihane        Parus cristatus

Tutt-tihastest paigalinde tunneme ja teame talviselt toidulaualt, aga tegu on männimetsade liigiga, keda me isegi suvises metsas harva märkame. Pesitsejaid võiks olla ümmarguselt sada tuhat paari, aga viimase kümnekonna aastaga on arvukus vähenenud. Meie saartel tutt-tihased ei pesitse, kui mõned juhupesitsemised  Saaremaal välja arvata.

Foto Arne Ader

Tähnikvesilik ( www.loodusemees.ee )

Tähnikvesilik     Triturus vulgaris  

Kõikjal Eestis on tähnikvesilikud täiesti tavalised vastupidiselt harivesilikele, kes on veidi suuremad, aga elutsedes vaid Pandivere kõrgustikul, Järvamaa karstialadel, Kagu- ja Lõuna-Eestis, aga mõlemad sabakonnalised kuuluvad looduskaitse alla. Inimesed kutsuvad neid veel triitoniteks ja keeleliselt ei ole see vale.

Fotod Arne Ader

Suitsupääsuke toidab poega ( www.loodusemees.ee )

Suitsupääsuke         Hirundo rustica

Suitsupääsukeste pesitsemist ja laulu oleme tänavu varemalt tutvustanud ja viited nendele lugudele leiate allpool.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kõrge kukekannus

Kuumad ilmad jätkusid.

Kõige jahedamal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 24,1 kraadini ja kõige kuumemal 28,2 kraadini. Kõrgeim termomeetrinäit ületas nädala jooksul 27 kraadi piiri kolmel päeval.

Ümaralehine huulhein turbamättal ja valge nokkhein

4. juulil sai 20-aastaseks tuntud Eesti loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja MTÜ Loodusajakiri. MTÜ lõid 2001. aastal keskkonnaministeerium, keskkonnainvesteeringute keskus ja keskkonnauuringute keskus selleks, et tagada pika ajalooga ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets väljaandmise stabiilsus. Kohe pärast asutamist anti MTÜ Eesti keskkonna- ja teadusorganisatsioonide juhtimise alla, nagu Eesti looduskaitse selts, Eesti looduseuurijate selts, Eesti ornitoloogiaühing, Eesti teaduste akadeemia jt. Praegu kuulub MTÜ Loodusajakiri liikmeskonda kümme organisatsiooni.