Möödunud aasta novembris ilmus üleeuroopaline teadusuuring avalikkuse suhtumisest suurkiskjatesse (Chapron et al., 2025). Uuring toimus aastal 2022-2023 ning selle käigus küsitleti 10807 inimest 23 Euroopa Liidu riigist (igast EL riigist, kus on alalised suurkiskjate populatsioonid). Uuring hõlmas ka Eestit. Siinkohal toome välja mõned märkimisväärsemad tulemused.

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Rolf Peterson

• Eurooplaste toetus hundi-, ilvese- ja karupopulatsioonide taastumisele on endiselt tugev. Igas uuritud riigis oli suurkiskjate toetajaid tublisti rohkem kui vastaseid. Kõige suuremad suurkiskjate toetajad on lõuna-eurooplased (eriti itaallased ja hispaanlased) ning ida-eurooplased (eriti bulgaarlased). Need riigid on huntide poolest ka ühed arvukaimad.

Jätkame taalia teemadel. Itaalia teadlased avaldasid möödunud kuul väga põneva hunditeemalise  teadusartikli! Kui huntide kisklust rebastele aeg-ajalt ikka esineb, siis vastupidist - rebase kisklust hundile - ei olnud varem kunagi videole dokumenteeritud! (Lingi videole leiab allpool.)

Tekst: Laura Kiiroja
Foto: Buelli et al., 2026

See on iseenesest teada, et hundiurg ei ole kutsikatele alati turvaline koht. Hundipere kolib pesitsemise ajal enamasti mitu korda - nii parasiitide vältimiseks kui ka kiskluse ohu maandamiseks. Nii kui vanahuntidel on põhjust kahtlustada, et keegi kiskja - tavaliselt inimene, karu või võõras hunt - on pesapaiga avastanud, pakib hundipere kohvrid kokku ja kolib koos pisiperega mujale. Nii juhtus ka seekord Itaalias, kuid pesarahu segajaks oli ootamatu paharet - rebane!