Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumega kaetud kallasjää Pedja jõel

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis kogu nädala vältel miinuspoolel, kõikudes -0,1 kraadist kuni -6,9 kraadini.

Kõige madalam minimaalne õhutemperatuur registreeriti pühapäeval (-11,4 °C). Plusspoolele küündis maksimaalne õhutemperatuur nädala kestel neljal päeval. Siis võis märgata ka üksikutel vahtratel mahla liikumist. 

Tuisune neljapäev

Pildistas ja kirjutas Merike Hiibus Tiskrest, Haaberstist

Öömajaline

Rasvatihane     Parus major

Eile õhtul oli väljas kergelt tuisune ja 6 külmakraadi. Kontrollisin paar päeva tagasi koduaia pesakaste ja pidin rõõmuga nentima, et kõik kolm paistsid ka talvel lindude kasutuses olevat.

Ühe öömajalist sain segamata pildistada – kiire klõps telefoniga. Rasvatihane, kes muu.

Video salvestas Urmas Lett

Fotod Arne Ader

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Pikk ja rahulik kulgemine kitsekarja tegutsemisest soolaku ümbruses ja söödapõllul, mis paraku möödunud aasta liigniiskuse käes pea kogunisti hävis. Koos maapinna külmumisega näeme jälle loomi liikumas. Lumikate varjas varem kohal käinud inimeste jäljed ning lõhnad ja veebikaamera võimaldab vaadelda loomade tegutsemist ilma neid häirimata.

Kirjutas Mati Sepp

Pildistas ja toimetas Kaisa Berg

Mets vajab kaitset, aga kelle eest me metsa kaitseme? Kui oleksin mitu aastat tagasi sattunud siia kuivenduskraavi juurde jalutama ning leidnud märgi kobraste elutegevusest riigimetsas, siis oleksin koheselt organiseerinud jahi kobraste pesakonnale ning vähem kui päevaga oleksid koprad sealt piirkonnast igaveseks läinud. Nad oleksid sealt ära kütitud.

Kuid ajad muutuvad ja inimenegi muutub. Seekord jalutasin koos matkakaaslasega mööda kraaviperve ja tahtsin talle näidata midagi erilist. Esmalt kuulis ta kauguses veekohinat, mis tekitas uudishimu. Minule oli veekohin teadmiseks, et kopratamm on veel alles seal, kust selle sügisel olin avastanud. 

Hea aialinnuvaatleja!

2017. aasta Suvise aialinnupäeviku tulemused on selgunud.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et aialindude Eesti keskmised näitajad ei olnudki nii halvad kui võis karta. Varased kevadekuulutajad ja luurajad jõudsid tagasi ootuspärasel ajal, kaugrändurite põhimass aga hilines nädala võrra.

Külm aprillikuu möödus paljudel meist siidisabade sirina saatel, kuid varasuvised ööd olid palju vaiksemad, sest rukkirääkusid ja ööbikuid ei jagunud igale poole.

Pesitsemisjuhtusid oli aedades tavapärasel arvul ja ka luhtunud pesitsuste osakaal jäi tüüpilise 5% juurde.