Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Loomadele, eriti liikidele, kes kasutavad toitumiseks kõiki võimalusi, on inimtekkeline toit üha kättesaadavam. Ka paljud kajakaliigid, eelistades küll veekogudest püütavat, söövad meelsasti kalapüügi tagasiheiteid (kalu, koorikloomi ja teisi selgrootuid, kes ei ole püügi sihtobjektideks, kuid jäävad siiski püügivahenditesse) või prügilatest leitavat.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Kailud lumes

Keskmine õhutemperatuur püsis -5...-9 kraadi piires. Minimaalne õhutemperatuur langes nädala jooksul kuni -11,4 °C (neljapäeval) ja maksimaalne tõusis kuni -2,7 °C (kolmapäeval).

Tänavu pole Jõgeva külmakraadidega eriliselt silma paistnud. Senini püsib siin talve minimaalseks temperatuuriks jaanuaris mõõdetud -11,9 °C, millest madalamaid näite on sel talvel kirja pandud mitmetes ilmajaamades, sh isegi Lääne-Eesti rannikul Virtsus ja Hiiumaa idaosas Heltermaal.

Tavapäraselt esinevad tugevamad külmad talvel ikka Eestimaa ida-, kirde- või kaguosas, mitte merelisema kliimaga läänepoolses osas. 

Päikest paistis Jõgeval esmaspäeval, teisipäeval ja neljapäeval. Kõige päikselisemaks kujunes neljapäev.

Fotod Arne Ader

Halljänes

Halljänes      Lepus europaeus

Õhtuhämaras ilmuvad halljänesed avamaastikele. Päevane aeg tukutakse maha põlluveersetes võpsikutes või metsatukkades, kus kasvab piisavalt peitumiseks vajalikku tihedat taimestikku. Enne puhkepaigale siirdumist tehakse hulk „jänesehaake“, et võimalikku vaenlast eksitada.

Urmas Tartes, Eesti TA Looduskaitse Komisjoni esimees

Eesti TA Looduskaitse Komisjoni (LKK) märgukiri metsanduse olukorrast [1], mis saadeti nii Riigikogu Keskkonnakomisjoni kui ka Keskkonnaministeeriumile, on pälvinud mõneti ootamatut tähelepanu. Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk (RM) reageeris sellele artikliga ajalehes Postimees [2]. Sellele järgnes Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlaste, täpsemini metsateadlaste, pressiteade [3].

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Renno Nellis

Vaenlast hirmutav kassikakk

Esimeste ohustatud linnuliikide pesitsusaja alguse tõttu tuletame metsamajandajatele meelde, et raietööd, sh metsamaterjali kokkuvedu raiealalt, peavad olema lõpetatud metsateatises määratud ajaks.

Nüüd, kus ilmad on lõpuks talviseks muutunud, on tegelikult looduses esimesed kevade märgid juba käes. Kassikakk alustas pesitsemisega juba veebruari alguses, karvasjalg-kakk ja merikotkas alustavad veebruari keskel. Linnud valivad sobiva pesakoha, kuulutavad lauluga teistele lindudele, et pesapaik on hõivatud ning alustavad peagi koos kaasaga pesaehitust või vana pesa kohendamist.