Tartu Ülikool, Looduskaitsebioloogia töörühm
Foto Arne Ader

Mustikamännik

Lageraied parimates mustikametsades kaotavad saagi mitmekümneks aastaks

TÜ looduskaitsebioloogide vastsest uuringust selgub, et Eesti metsamajandus muudab oluliselt mustikametsade paiknemist maastikul. Nimelt kaovad raietega arumetsades head mustikakohad mitmekümneks aastaks, ent nende asemele on siirdesoode pikaajalise kuivendamise tulemusel tekkinud (märgalaelustiku arvelt) hulgaliselt keskpäraseid.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Geenide järgmisse põlvkonda jõudmise tõenäosust peaks suurendama ühel pesitsushooajal mitme pesakonna järglaste üleskasvatamine. Kuna ühe korraga liiga paljude poegade toitmine on vanalindudele üle jõu käiv, pesitsevad mitmed liigid pärast esimese pesakonna lennuvõimestumist uuesti.

Üheks selliseks korduvpesitsejaks on ka Eesti rahvuslinnuks valitud suitsupääsuke (Hirundo rustica), kellel viimased pojad lahkuvad pesast augusti lõpus või isegi septembris. Kas neil poegadel jääb aega enne Aafrika talvitamisaladele suundumist end piisavalt ette valmistada?

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

On viljalõikuse aeg

Päevased temperatuurid tõusid jätkuvalt 20 kraadini ja üle selle. Laupäeval mõõdeti 28,9 kraadi, mis jääb ainult ühe kümnendikkraadi võrra madalamaks eelmisel laupäeval registreeritud näidust.

Laupäevane paduvihm

Ka sel nädalal lõppes kõige kuumem päev tugeva äikesevihmavalinguga, mille jooksul ulatusid maksimaalsed tuuleiilid 17 m/s. Äikest esines ka neljapäeva õhtupoolikul.

Fotod Arne Ader

Põdrakärbes

Põdrakärbes      Lipoptena cervi

Põdrakärbeste nuhtlust nädalavahetusel veel marjametsades eriti polnud, aga põdraradade ja soolakute läheduses kiusajaid liikus.

Nukust väljunud kärbes kasutab koheselt oma tiibu, et lennata mõnele lähimale puhmale või madalamale põõsale, kuhu jääb „oma“ peremeeslooma passima. Esimene lend jääb paarikümne meetri kanti ning tegu ongi kehvade lendajatega.