Veebikaamera pildi napsas Solo, LK foorumist

Isaslind Karli eilne pesakülastus…

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Aeg lendab, alanud on ka rändlindude lahkumine… Vanalindude Kati ja Karli tänavused noorlinnud alustavad iseseisvat elu.

Esimene kurepoeg lahkus pesast 12-skpl ikka see, kes esimesena tegi oma lennukatsetused. Pesal poegi toitmas kohtasime emaslindu 14. augusti õhtul – temagi on alustanud oma rännet.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks ladinal sadaval sügispäevadel või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib rahvast 800 meetri kaugusel asuvast (suvel mõnikord valvega) Kaksiksilla parklast pidevalt, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Ka soojemapoolsetel talvepäevadel võib leida Noorte Meeste Kristliku Ühenduse poisslaste lastelaagri asemelt, kus nüüd asub RMK puhkekoht koos lõkkeaseme, katusega laudade ja kuivtualetiga mõne matkaja käsi soojendamas.

Pildistas Kristel Vilbaste

Pajumailase pea sõrmepikkune röövik Pirgul

Pajumailane         Cossus cossus

Pajumailaste ööliblika valmikute lennuaeg oli juuni ja juulikuus. Paaritumisküpsed emasliblikad otsisid omale partnerit eritatava feromooni abil. Seejärel munes emasliblikas mõnikümmend kuni sadakond muna mõne vanema lehtpuupuu koorepragudesse, eelistades paju või tamme.

Tutvustab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Läänemaal Haversi rannas olevast veebikaamerast võib aeg-ajalt näha vöötsaba-viglesid.

Eestis vöötsaba-vigle (Limosa lapponica) ei pesitse, kuid on rannikul aprillist maini ja juulist-septembrini suhteliselt tavaline läbirändaja. Vöötsaba-vigle pesitseb tundras ja taigavööndi põhjaosa soodes, talvitab Lääne-Euroopas ning Lääne-Aafrikas.

Fotod Arne Ader ja Urmas Tartes

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik          Argynnis paphia

Tänavune liblikasuvi on nagu ta on, üksikuid rohetäpikuid oli näha kuu aega tagasi, aga nädalavahetuse lõpu kena suveilmaga kohtas neid hulgaliselt.

Tavalistel aastatel hakkab augusti keskel valmikuid juba vähemaks jääma, aga usutavalt võime tänavu neid näha veel paari nädala jagu. Marjulised ja seenelised tunnevad seda metsaliiki kindlasti, kohata võime rohetäpikuid nii metsateedel, kui –sihtidel ja -lagendikel kohata.