Fotod Arne Ader

Hobumadar

Hobumadar       Galium verum

Määramine on õitsemise ajal lihtne - vaid hobumadaral on täiesti kollased õied. Kasvukohtadeks võivad olla nii liigirikkad kui ka -vaesed niidud ning lubjarikkamad alad - näiteks Põhja – või Lääne-Eesti (mujal esineb hobumadarat harva). Kuna madarate seemned levivad tuulega, siis taimestumisjärgus nõmmedel või mereranniku klibuvallidel on sageli tegu pioneerliigiga.

Eestis kasvab kümmekond liiki madaraid ning paljud nende seast tunduvad alustavale taimehuvilisele üpris sarnased olevat lisaks moodustuvad veel ristandid.

Video: Nelda White

Eile saabusid kalakotkapessa ootamatud külalised. Korraga oli pesa täis mesilasi, kes otsustasid sülemina peatuda kalakotkaste kodus. Kotkapojad tundsid end häirituna ning isegi Mai ja Mati toodud saaki oli pea võimatu süüa.

Sülemlemine ehk üleliigseks osutunud mesilaste lahkumine pesast koos emamesilasega toimub tavaliselt juuni esimesest poolest kuni juuli teise pooleni.

Aga võibolla olid pesas hoopis sipelgad, kes samuti uusi elupaiku otsivad?

Vaata olukorda pesas, kui valgemaks läheb, siit:

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Saula Siniallikad

Olen nüüd selleaastase allikaloendusega jõudnud üle poole. Juba ligi 200 allikat on näidanud end oma ilus ja armus.

Viimaste nädalate põnevamad allikalkäigud on olnud Miikse lätte, Mürälätte, Hilana lätte ja Kohila Papiallika juurde. Kõik nad on otsapidi seotud õigeusu ja selles usus inimestega. Ja need allikad on olnud hästi hoitud.

Algas küll mu retklemine õigeuklike hoitud allikate juurde juba jaanipäeval. Peale Raadil toimunud Tartumaa Trallami allikalkäike otsustasime sõita veel keset jaaniööd Kuremäe allikale. Alustasime oma retke üsna hilja, kaks tundi enne südaööd. Südaöö tunniks olime kolme autotäie allikalkäijatega kohal.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tabasalu looduspark Rannamõisa maastikukaitsealal on täis üllatusi, mida Tallinna- lähedasest tiheasustusega äärelinnast oodatagi ei oskaks.

Matkarajal asuvast trepist kõrgelt klindilt laskudes avaneb vasakul sügav järsak - tegu on iidse uhtoruga, mille jääajajärgsed liikuvad veemassid kivisse uuristasid.
Täna mälestab kunagist veemöllu üksnes suurvee ja paduvihmade ajal end ilmutav allikaline ojake, mis paekaldast vargsi välja immitseb.

Matkarada kulgeb läbi väikse kaitselause laialehise puudesalu Tabasalu supelranda ja klindialusele raskelt läbitavale rajalõigule, mis hiljem taas klindile tõustes võimaldab ringiga läbi sarapuu enamusega metsasalu raja alguspunkti jõuda.