Lugusid Eesti lindudest II. Sügis ja talv

Olav Renno

240 lk, kõva köide

Postimees Kirjastus

Kui valdav osa rändlinde lahkub talvitama sobivama ilmaga paikadesse, ei jää siinne linnuelu siiski soiku.

Äsja ilmunud raamatus tutvustab linnuteadja Olav Renno rohkem kui 70 lindu, kelle toimetamist on põnev jälgida just sügiskuudel või juba lume saabudes.

Lisaks pakuvad huvitavat lugemist lood liikide eripärasest toitumisest, ööbimisharjumustest ja linnustiku üldisest käekäigust meie kiiresti muutuvas maailmas.

Linnulugusid ilmestavad Arne Aderi, Remo Savisaare, Sven Začeki jt Eesti loodusfotograafide tabatud hetked.

klõpsa pildil, et näha otsestriimi | uudised | foorum

Punahirvede (Cervus elaphus) toimetamisi saab jälle jälgida looduskaamerast Saaremaal – seitsmendat hooaega alates 2014. aastast ja samast paigast.

Lehtede värvumine on alanud

Nädal algas tugeva öökülmaga. Õhus mõõdeti Jõgeval minimaalseks temperatuuriks esmaspäeval -3,4 °C, kahe sentimeetri kõrgusel mulla kohal -5,5 °C ja rohul -10 °C. Rohi oli hommikul tugevas hallas ja muld põllul kuni ühe sentimeetri sügavuseni pinnalt külmunud. Külm võttis ära paljudes aedades rikkalikult õitsenud peiulilled e tageetesed ja mitmed teised suvelilled.

Päeval soojenes õhk esmaspäeval ligi 10 kraadini ja ööpäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 3,3 °C, mis on viimase 97 aasta keskmisest kuue kraadi võrra külmem. Tugev öökülm (õhus alla -2 °C) esines tänavu 1922. aastast algava vaatlusrea keskmisega võrreldes ligi kaks nädalat varem.

Loomad kulutavad aktiivsest ajast 30–40% suuremal või vähemal määral ümbruse jälgimisele, kuna iial ei tea, millal ja kus rändab kiskja. Valvsus on käitumistunnus, mida loomade käitumise uurijad on kasutatud ka kartlikkuse mõõdupuuna – on teada, et valvsam/kartlikum isend pageb teistest varem. Liigsel valvsusel/kartlikkusel on aga hind, sest aeg, mis kulub ümbruse jälgimisele, tuleb toitumisele või puhkamisele kuluva aja arvelt. On ka teada, et grupis tegutsedes isendi valvsus väheneb (ümbrust jälgib rohkem silmapaare) ning kasvab kogu grupi valvsus; sellega peaks aga suurenema iga üksiku isendi põgenemistõenäosus. Ometi napib hoolimata paljudest lindude põgenemiskäitumise uuringutest selle kohta tõendeid.