Sügisehtes  lehised

Nädal  algas  talviselt. 

Esmaspäev  oli  tänavu  sügisel  esimene  päev,  kui  ööpäeva  keskmine  õhutemperatuur  jäi  null  kraadist  madalamale.  Ööpäeva  keskmine  õhutemperatuuriks  arvutati  sel  päeval  Jõgeva  ilmajaama  andmetel  -1,2  °C,  minimaalne  õhutemperatuur  langes  -3,2  kraadini  ja maksimaalne  tõusis  0,6  kraadini.  Lund  oli  napilt  maas  ja  muld  külmus  põllul  pinnalt  ühe  kuni  kahe  sentimeetri  sügavuseni. 

Ka  teisipäeva  hommikul  oli  maapind  külmunud,  kuid  kolmapäevaks  muutus  juba  ilm  soojaks,  hakkas  sadama  vihma. 

Iga kord, kui räägitakse kliimamuutustest, hakkab miski minus vaidlema, et ju selliseid sooje aegu on varemgi olnud ja pole siin midagi enneolematut.

Nüüd aga vaatan aknast välja ja mida ma näen? Viis päeva oleks justnagu Tartu elanud parajas talves, aga mu akna taga õitsevad endiselt rõõmsalt petuuniad. Need lõunamaa taimed, mida kunagi enne öökülmi välja ei tohi istutada.

Sel aastal avaldati põhjalik uurimus maailma röövlindude seisundi kohta (McClure et al 2018). Nüüd on teada, et 18% röövlinnuliikidest on väljasuremisohus ning 52% liikidel arvukus langeb. Kõige rohkem elab ohustatud liike Lõuna- ja Kagu-Aasias.

Eile, 4. novembril täienes Eesti linnuliikide nimekiri uue liigi võrra – linnuvaatleja Marco Purovesi pildistas Saaremaal Salme aleviku lõunaservas Eestis seni vaatlemata veisehaigrut (Bubulcus ibis). Kui Eesti Ornitoloogiaühingu juures tegutsev linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab, on veisehaigur Eesti 389. linnuliik.

Šaakal ehk harilik šaakal          Canis aureus

Suhteliselt uus loom meie looduses: 2011 aastal alles arvati neid meil olevat ja 2012. aastal ka esimene loom Matsalus piirkonna kütiti.

Oma põlistel elualadel hinnatakse šaakalite kollektiivsust ja nutikust, hoolimata sellest, et nad põhjustavad ümbruskonnale märgatavat kahju.