Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Ööbivad kuldnokad. Matsalu roostik

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Eestis hallikaspruuni sulestikku kandvad noorlinnud iseseisvusid tänavu enne jaanipäeva. Ringi hulguti linnusalkades, mis tasapisi parvedeks hakkasid kasvama, et seejärel pisitasa asuda rändele ehk meil tänavu koorunud kuldnokapojad peaksid oma reisil olema jõudnud Poolamaale.

Kuldnokk

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja VikipeediA

Hakid

Rekord nr. 769    Rände pikkused – hakk

Hakk         Corvus monedula

Lind rõngastati 24. mail 1987. aastal Viljandimaal Õisu külas, aga taasleiti paari aasta möödudes 11. novembril 1989. aastal Saksamaal Niedersachsenis. Rännuteekonna pikkuseks jäi 1156 kilomeetrit, mis on vareslase kohta keskmise pikkusega ränne.

Seedrimänsak. Foto Hans Norelius. VikipeediA

Rekord nr. 770    Rände pikkused – seedrimänsak

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Päevapaabusilm ja ohakaliblikas soolikarohul

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Soolikarohud on õitsele puhkenud nii mererandadel kui kuivade kruusateede veertes ja põllupeenardel, aga rändurliblikatest Arne fotol arutleme lähipäevil.

Soolikarohud saabusid meie loodusesse jääaja järgselt ja seda steppidest. Kuid metsade areng tõrjus stepitaimed lagedamatele aladele ja mererannikule, sest stepitaimed taluvad kasvupinnasena ka soolakamat pinnast.

Pildistas LK team

Jõhvikapeenar

Harilik jõhvikas ehk kuremari      Oxycoccus palustris

Tänavu õitsesid jõhvikad juba mai lõpus ja õitsesid kogu juunikuu ning tänaseks on päike samblapadjal suvitaval marjal ühe põse punaseks peesitanud.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Noolind saabus pesale

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Soomaa pesalt lendas noor kaljukotkas välja 16. juulil ja me ikka lootsime, et noorlind tuleb ennast meile vähemasti pesale näitama.