Kellukahelin

Postitas Looduskalender - L, 29.06.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Kurekellukas

Kurekellukas ( www.loodusemees.ee )

Mäletate, umbes kuu aega tagasi rääkisin ma siinsamas ühest vahvast kellukalisest – rapuntslist. Valgete õitega kaunitarist ja jutu lõpus ütlesin, et kuigi rapuntsli nimi on meile tulnud Saksamaalt, nimetavad sakslased rapuntzliks hoopis üht teist taime. Kurekellukat.

Just sedasama taime on mu aed tänavu täis, tõin kunagi oma aeda ühe vanaaegse iirise ja peotäie kuutõverohtu. Nendega on kaasa tulnud ka sellesama kurekelluka juurejupid, kes nüüd rõõmsalt end mu aeda laiali asutanud. Neid on lillepeenras ja tagaaias, põõsaste all ja kivisillutise vahel. Tõsi, kelluka taime minu käsi rohima ei tõuse ja nii ongi ta aias vohama pääsenud. Aga need kellukelehed kingivad mulle igal aastal juuli alguses oma vartel ka ilusa pika ja lilla kellukaterea.

 

Käguvaablane

Postitas Looduskalender - R, 28.06.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto VikipeediA

Suvel on mul kombeks üks korralik suitsusauna koristus ette võtta. Sest liigne nõgi, tolm ja ämblikuvõrgud võivad ootamatust sädemest süttida. Õnneks on meil maal selline suitsusaun, mille keris on nii hästi ja õige kõrgusega ehitatud, et iial ei tule keegi nõgise tagumikuga välja ja akentki on vaja pesta vaid seesama kord aastas. Aga ülemistel palkidel on nõge üksjagu. Saun on üle saja aasta vana ja seetõttu käib palkide musta kuue all salajane elu. Pealtnäha polegi midagi näha, aga just sellesama saunakoristamise ajal näen saunas ringi lendamas “pika sabaga tegelasi”. Käguvaablasi.

Käguvaablane

Ajakirja Hirundo värske number annab ülevaate Eesti lindude arvukusest

Postitas Looduskalender - N, 27.06.2019 - 15.55

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo äsja ilmunud numbris keskendutakse sel korral Eesti lindude, sealhulgas eraldi rööv- ja metsalindude arvukusele.

Põhjalikus aruandes on esitatud Eesti linnustiku uuendatud liiginimestik ning uued hinnangud linnuliikide pesitsusaegse ja kesktalvise arvukuse ja nende muutuste kohta.

Ülo Väli, Rein Nellis ja Asko Lõhmus käsitlevad oma uurimuses sagedasemate Eesti röövlindude pesitsusaegse arvukuse ja sigimisedukuse muutusi aastatel 1994–2018.

Renno Nellis ja Veljo Volke kirjeldavad ja analüüsivad oma töös Eesti Ornitoloogiaühingu haudelindude punktloenduse raames kogutud metsalindude arvukuse muutusi perioodil 1983–2018.

Ajakirja Hirundo artikleid saab lugeda veebis:

Vaatlusvõrgustik tagab üle Messina väina rändavate herilasviude turvalisuse

Postitas Looduskalender - N, 27.06.2019 - 12.56

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Herilaseviu (Pernis apivorus) pesitseb Euroopas. Rändeks troopilisse Aafrikasse kogunevad muidu erakliku eluviisiga linnud parvedesse ning leiavad tee talvituma Maa magnetvälja, maamärkide ja tuulte abil. Kuna liuglemiseks kasutavad herilaseviud tõusvaid õhuvoolusid, otse üle mere nad lennata ei saa, mistõttu on herilaseviudele olulised Gibraltari ja Messina väinad. Mõlemad võimaldavad Vahemerd ületada selle kõige kitsamast kohast.

Herilaseviu

Herilaseviu / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.