Künnivares       Corvus frugilegus

Kui poole sajandi eest saabusid künnivaresed meile märtsikuus, siis nüüd palju varem. Kui Luule German teatas eile, et linnud om Saaremaale saabunud, siis mandril on väiksemaid seltsinguid nähtud juba jaanuarikuust alates.

Mähkli järv ja selle ümbrus möödunud sajandi keskpaigas. Eesti Maaülikooli veekogude andmebaas: https://vee.kogud.emu.ee/

Eesti teadlaste ülikoolidevahelise koostööna uuriti Karula kõrgustiku maakatte ja asustuse kujunemist viimase 6500 aasta jooksul, kasutades selleks õietolmupõhist taimkatte rekonstruktsiooni ning arheoloogilisi ja ajaloolisi andmeid. Karula kõrgustiku erineva suurusega veekogud ja nende setetes talletunud õietolm võimaldasid viia läbi analüüse mitmesugusel ruumilisel skaalal. Teadlased keskendusid oma töös suurele Ähijärvele ja selle läheduses asuvatele väikestele Mähkli, Viitka ja Tollari järvele ning pisikesele Lossi soole.

Laululuik        Cygnus cygnus

Talvitujaid on tänavu meie jäävabadel merealadel viibinud kuni tuhande isendi jagu ja eelmisest nädalast alates nähakse rändureid ka sisemaal. Tegu ei ole ju pikamaa ränduritega, sest karmimatelgi talvedel Taani väinadest kaugemale laululuiged eriti ei lenda. 

Kuidas kägu muneb? Millal ja missugustel tingimustel ta seda teeb? Mis toimub munemise ajal selle pesa juures, mille kägu on muna poetamiseks välja valinud? Need ja paljudki teised küsimused on linnu-uurijaid huvitanud juba aastakümneid, kuid alles viimased aastad on tänu tehnika arengule hakanud andma vastuseid. Sealjuures on tulemused ümber lükkamas eelnevalt arvatut.

Kärp talvekasukas

Kärp        Mustela erminea

Kuigi kärp võib tunduda Eestis üpris tavaline ja levinud loom, siis kahjuks seda liigi vaatlusandmetes ei kajastu. Uue Euroopa imetajate atlase jaoks kogutavates andmetes on kärpi Eestis alates 2000. aastast registreeritud vaid üksikutel kordadel ning suures osas Eesti kohta kärbi leiuandmed puuduvad.