Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

28. NÄDAL 6.7.2020.- 12.7.2020. Jõgeval ja selle ümbruses

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Looduskalender T, 14.07.2020 - 19.19

Näärelehise kibuvitsa tõrsikust puhkevad uued õied

Nädal kujunes jahedaks ja tuuliseks.

Maksimaalne õhutemperatuur ei tõusnud ühelgi päeval üle 20 kraadi ja jäi jahedamatel päevadel (reedel ja laupäeval) 17 kraadile lähedaseks.

Öösiti langes minimaalne õhutemperatuur neljal ööl alla 10 kraadi, kõige külmemal ööl (reedel) 5,5 °C.

Torm räsis parki

Torm räsis parki

Kahlajaränne Põõsaspeal

Postitas Looduskalender - T, 14.07.2020 - 16.16

Kahlajad

Kahlajad liikvel – 13.7.2020

Täna registreeriti Põõsaspeal erakordselt head kahlajarännet.

Mitmel liigil rändesumma oli kõigi aegade parimate killast: soorüdi Calidris alpina 5974 r, väikekoovitaja Numenius phaeopus 206 r ja punajalg-tilder Tringa totanus 40 r. Juulikuuks oli hea ka väikekajaka Hydrocoloeus minutus liikumine: 477 r. Tõmmuvaera Melanitta fusca päevasumma, üle 500 isendi, oli samuti märkimisväärne – liiki hakatakse kohtama rändel sadades tavaliselt alles juuli lõpus.

Aed-põõsalind valib magamisasendi vastavalt võimalustele

Postitas Looduskalender - T, 14.07.2020 - 14.14

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Iga-aastased ränded on kurnavad ja ohtlikud ning nendega seotud riskide minimeerimine on lindude jaoks eluliselt tähtis. Kuigi enamik värvulisi on päevase eluviisiga, eelistavad nad rännata öösel, mil kisklusrisk on väiksem ja toitumisvõimalused piiratud. Teekond Euroopa pesitsusalade ja Aafrikas asuvate talvitusalade vahel on pikk ning väikesed linnud ei suuda seda ühe korraga läbida, vaid peavad tegema peatusi, et süüa ja magada.

Juba kümmekond päeva lennuharjutusi

Postitas Looduskalender - E, 13.07.2020 - 12.05

Veebikaamera pildi napsas Liz, Lk foorumist

Pesale maandumisel näeme Kelly kena sababamustrit

 

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos  

 

Tänavu avastavad paljud Eestimaalased meie looduses toimuvat ja see on kena. Kaljukotkaste elupaigad jäävad kõrvalisematele soo ja rabaaladele niiskemates metsamassiivides ning sobivaid elualasid on vähemalt paari tuhande hektari jagu. Raba- ja soomaastikele on ka päris palju laudteid rajatud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.