Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Räästapääsukesed ehitavad pesa

Täna varahommikust elame suves. Kalendrisuvi algas kell 5.42

Põhjapoolkeral jääb pööripäev alati 20. või 21. juunikuu päevadele. Nüüd on toimumas nn päikeseseisak ehk praegusel ajal on Maa telg kõige rohkem Päikese poole kaldu. 

Muinaseestlastele oli pööripäev ehk leedopüha koos leedotulega väga märgiline. Jaanipäeva nimi ning tähistamine võeti omaks tasahilju ja sunniliselt alles pärast ristisõdijate Liivimaale saabumist.

„Liiwimaa kroonika“ kroonikakirjutaja Balthasar Russow märgib 1578. aastal, et eestlaste komme oli pigem pööripäeva tuletegemisega leedopüha tähistada selle asemel, et Jaanipäeval kirikusse minna.

EOÜ kutsub tähelepanule

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kivitäks

Kivitäksid, laulurästad ja paljud teised linnud vaatavad lõkkematerjaliks kokkukuhjatud risu- või oksahunnikule kui sobivale kiskjate eest varjul olevale paigale, kuhu oma pesa rajada ning ei oska aimata, et aasta lühimal ööl võiks nende järeltulev põlv tuleroaks jääda.

Eesti Ornitoloogiaühing palub pidulistel enne tule süütamist veenduda, et lõkke jaoks valmis pandud oksa- või risuhunnikusse pole mõni lind või pisiloom oma pesa teinud. Vaata tähelepanelikult, kas näed lõkkematerjalis pesa, märkad oksahunnikus linde askeldamas või kuuled linnupoegi või vanalinde häälitsemas. Kui miski viitab sellele, et mõni lind või loom on sinna pesa teinud või tegutseb seal, siis jäta tuli süütamata.

EOÜ annab teada

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Rebane ja kiivitaja

Amaranta Adojaan kaitses sel kevadel Tartu Ülikooli zoloogia osakonnas magistritöö, mis käsitleb kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele.

Majandatavate rannaniitude pindala Eestis on võrreldes sajanditagusega oluliselt väiksem. Kuigi rannaniite on hakatud taastama, on paljude seal pesitsevate lindude arvukus jätkuvalt languses. Üheks põhjuseks on äärmiselt suur rüüstekoormus. Eesti rannaniitudel rüüstavad kiskjad kuni 90% kahlajate pesadest enne munade koorumist, mistõttu ei suuda populatsioonid end taastoota. Põhiliseks rüüstajaks on rebased.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Kult maanteel

Metssiga         Sus scrofa

Fotol ületab maanteed kõhnana paistev kult ja sarnased näevad välja ka teised liigikaaslased, sest vastu suve toimus metssigadel karvavahetus.

Metssigade suvekarv moodustub harjasjast pealiskarvast. Aluskarva suveks ei kasvatata ja kohati märkame metssea kehal isegi paljast tumedat nahka. Suvekarvas metssead paistavadki sügiseni saledamatena.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Mets-kibuvits

Kibuvits        Rosa vosagiaca

Roosõieliste sugukonda kuuluvaid kibuvitsu kasvab meie looduses kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki, lisaks mõned metsistunud-naturaliseerunud kibuvitsad ja roosid.