Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Triiplutikas

Triiplutikas      Graphosoma lineatum

Triiplutikaga kokku puutunul ei ole kahtlust, kellega tegu. Lutikal on pikkust kuni poolteist sentimeetrit, välimuselt lapik ja lai tagakeha, millel puna-mustad täpid. Aga kehal sarnast triibulist Vatikani kaardiväelase mundrit keegi teine meie looduses ei kanna. Tiibade alusel on kilbike, mis on just triiplutikatel suurenenud, kattes pea kogu tagakeha. 

Keskkonnaamet annab teada

Pildistas Irja Tammekänd

Väike-laukhaned

Väike-laukhani on I kaitsekategooriasse kuuluv linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku hindamise alusel kriitilises seisundis. Senini ei olnud tal kehtivat tegevuskava 2013. aastast. Uus tegevuskava on kinnitatud tähtajatult ja planeerib tegevused perioodiks 2025-2036.

Keskkonnaameti liigikaitse büroo peaspetsialist Amaranta Adojaan ütles, et väike-laukhane peetakse Euroopa kõige ohustatumaks haneliseks. „Põhja-Norras pesitsevas asurkonnas on järel vaid sadakond isendit. Neist umbes 95% peatub kevadrändel Hiiumaa rannaniitudel. Seega on tegu meile väga olulise vastutusliigiga,“ selgitas Adojaan.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Longus helmikas

Longus helmikas        Melica nutans

Kõrreliste sugu longus helmikat märkamegi vaid õitsemise aegu ja tegu on üheidulehelise taimega.

Helmikad kasvavad puisniitudel, leht- ja segametsades ikka seal, kus varjulisem, sest neile ei meeldi päikeselised kasvukohad. Päris metsas kasvavad helmikad samuti, aga seal taimed lihtsalt ei õitse.

Longus helmikas kasvatab kahesuguseid varsi: õisikuid kannavad pikemad ja püstisemad, taime teised varred on maalähedasemad, rohkemate lehtedega ning jäävad inimestele pigem märkamatuks.  

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Kahe nädalane kotkapoeg

Väike-konnakotkas         Clanga pomarina

Väike-konnakotkaste paari pesas koorus vanem kotkapoeg 13. juunil neljakümne päevase haudumise järel. 

Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanek

Foto Arne Ader, loodusemees.ee 

Lehelinnu pesa 

Suve algus on olnud vesiselt jahe ning see on oluliselt mõjutanud ka lindude pesitsemist. Mitmetel liikidel on jäänud pesitsemise algus võrreldes tavapärasega tublisti hilisemaks, seepärast paneb Eesti Ornitoloogiaühing südamele, et ehkki RMK ja Keskkonnaamet lõpetavad raierahu pidamise ja kontrollimise 30. juunil, oleks mõistlik raietööd taaskäivitada juuli teises pooles või veel parem, augustis – nõnda oleks võimalik tagada võimalikult vähene kahju pesitsevatele lindudele.