Veebikaamera kuvatõmmised Liz ja Svenja, LK foorumist

Emaslind Kaia toitis täna hommikul poegi konnadega

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Suuremad kurepojad said täna kolme nädala vanusteks, aga kolmikust märgatavalt pisem koorus kolm päeva teistest hiljem.

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistatud Soomaa nime tähistamiseks peetud seminarilt Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses.

Tänavu täitub 100 aastat sellest, mil Soome päritolu geograafiaprofessor Johannes Gabriel Granö mainis esmakordselt nime Soomaa. Selleks puhuks anti geograaf Taavi Pae eestvedamisel uuesti välja raamat, mis koondab 1922. aastal ajakirja Loodus kolmes järjestikuses numbris ilmunud Johannes Gabriel Granö artiklit „Eesti maastikulised üksused.“

Taavi Pae Soomaa seminaril

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Tänane hommik

Must-toonekurg           Ciconia nigra

22. mail koorunud kurepojad saavad pühapäeval 19. juunil nelja nädala vanusteks.

Kliiniku aeg on läbi ja kurepojad viiakse metsa kohanema tehispesaga. Kui hästi läheb, saame näha, kuidas kurepoegade läheb.

Video salvestas Karl Adami

Ööbik        Luscinia luscinia

Ööbikud pesitsevad, emaslind on pesasse munenud sagedamini viis pruunikat või oliivirohelist muna juunikuu algupoolel. Viimaste munade munedes alustatakse haudumist, mis kestab sarnaselt teistele värvulistele paar nädalat.

Tänavune külmavõitu kevad venis pikale. Ööbikute sarnased veidi külmaõrnad linnud saabuvad alles viis kui ööpäevane keskmine tõuseb kaheksa soojakraadini ja nad on öörändurid.

Koostas Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Sindi paisu asemel on nüüdseks Sindi kärestik

Rekord nr. 444       Meie suurim tehiskärestik  

Kirjutas Külli Tammur

Sindi kärestik valmis 2020. aastal pärast seda kui oli lammutatud Sindi pais.

Kärestiku rajamine toimus olemasoleva betoonpaisu ja kalapääsu likvideerimise ning paisu taguse ala setetest puhastamise teel. Nende asemele rajati maakividest kattega looduslähedane kärestik.

Kärestik on liitprofiilne ehk koosneb põhikärestikust ja madalvoolusängist, mis tähendab, et veevaesel ajal „koondub“ kogu jõe vooluhulk Sindi poolsel jõekaldal paiknevasse madalveesängi ning vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle uputama, liikudes järk-järgult Sauga kalda poole.