Foto Arne Ader

Kukerpuu marjad

Harilik kukerpuu         Berberis vulgaris

Tihemini Loode-Eesti ja meie saarte looduses kasvav okkaline põõsas, mille hapusid, punaseid vilju on hulkujal metsateede veeres hea suhu pista.

Kukerpuud on põhjendamatult puuks „ülendatud“ sest tavaliselt kasvab põõsas heal juhul kolme meetri kõrguseks. Meie aedades ja parkides kasvavad ilupõõsa vormid.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod VikipeediA ja Arne Ader

Pildistas Sten Porse, VikipeediA

Rekord nr. 363    Kõrgeim vaevakask

Vaevakask        Betula nana

Vaevakask on vaevaline kasvaja ja piirdub meie looduses pikkusega vahemikus 20-120 sentimeetrini.

Siiski, rekordpuu kõrguseks on 2,9 meetrit. Vaevakask kasvab Tartumaal Ihastes Kodukolde tn. 3. Puud mõõtis Hendrik Relve 2000. aastal.

Pildistas Kaido Einama

Keskkonnaküsimused on muutumas järjest aktuaalsemateks nii maailmas kui ka meil Eestis. Looduskalender koos sõpradega teeb katse tekitada arutelu Eesti kogukondade ja riigivõimu vahel ka loodus- ja keskkonnakaitsekaitse üldistel teemadel. Valupunktidest rääkijaid on niigi küll.

Saadet saab vaadata kahte moodi:

TA presidendi Tarmo Soomere mõtisklus keskkonnaministeeriumi elurikkuse konverentsil 4. novembril.

Foto Sander Hiire VikipeediA

Tarmo Soomere

See aeg on pöördumatult möödas, mil kliima oli lihtsalt matemaatilise statistika kategooria, ilmanähtuste statistika ja sellisena neutraalne, ühiskonnaväline süsteem – teatav tingimuste kompleks inimese eluks, ühiskonna ja tsivilisatsiooni eksisteerimiseks.

Praeguseks on selge, et kliima on nii looduse kui ka selle osa – inimeste – mõjutatav süsteem. Kliimamuutus pole enam pelgalt teatavate arvudega kirjeldatav nähtus, vaid poliitilise võitluse areen.