Tekst Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Foto Kaarel Kaisel

Haeska rannaniit Matsalu rahvuspargis

7. detsembril 2021 korraldab Keskkonnaamet säästva turismi koolitusseminari Matsalus, mille raames arutatakse, kuidas kohandada säästva turismi sertifikaati eri tüüpi turismiettevõtjatele.

Tegu on esimese kokkusaamisega pikemas koolitussarjas eesmärgiga jagada kogemusi ja arutleda säästva turismi teemadel kohalikul tasandil.

Pildistasid Vello Keppart ja Arne Ader

Raagus lumimari valendavate marjadega

Harilik lumimari       Symphoricarpos albus

Sulanud lume, raagus okste ja sügistaeva taustal muutusid lumimarja valged viljad jälle nähtavaks. 

Soovitusi jagavad Marko Mägi ja Margus Ots www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rasvatihane tuisus ( www.loodusemees.ee )

Lindude, eelkõige väikeste värvuliste lisatoitmine on üle maailma väga levinud. Seda soovitavad mitmed tuntud ja usaldusväärsed linnuühingud nagu näiteks Suurbritannia BTO (The British Trust for Ornithology) ja RSPB (Royal Society for the Protection of Birds) ning Cornelli ornitoloogialabor USA-s. Räägitakse isegi lindude aastaringsest toitmisest, kuna see annab võimaluse ka teiste looduskaitseliste sõnumite levitamiseks.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad MTÜ kutsuvad kõiki huvilisi 23.–29. novembril osalema virtuaalsel metsalinnuviktoriinil ja tegema head annetamistalgutel.

Tänasest kuni 29. novembrini iga päev kell 11.00 avaldavad Eesti Ornitoloogiaühing ja Päästame Eesti Metsad oma Facebooki lehel ühe küsimuse metsalindude ja raierahu teemal. Osalejad saavad vastata 24 tunni jooksul ning õigesti vastanute vahel loositakse iga päev välja auhind, milleks on järgmise aasta linnukalender.

Linnuvaatleja teadusuudis

Foto Arne Ader

Relvadega peetav sõda mõjub nii keskkonnale kui ka ühiskonnale: muutuvad inimsuhted, maastik ja sealsete liikide arvukus ning levikuvõimalused. Loomad võivad juhuslikult laskemoona, kemikaalide või maamiinide tõttu hukkuda või viga saada, kuid sõjaaegne elupaikade ja loomade hävitamine, välistamaks nende vaenlase kasutada jätmist, võib olla ka teadlik. Eelkõige kannatavad sõjapiirkondades suuremad loomad, sest häda korral satuvad inimese toidulauale esmalt just nemad.