Pulmamängud

Postitas Looduskalender - L, 01.08.2020 - 14.14

Foto Tarmo Mikussaar

Kabrapaari ringikujuliselt trambitud jäljed kõrges rohus- rahvakeeli „nõiaringid“

 

Metskits ehk kaber      Capreolus capreolus

 

Metskitsede jooksuajal on loomad liikuvamad, ettevaatamatumad, sokud häälekamad ja veel kogenematud tänavused talled sel ajal omaette… Aga jooksuaeg on ju tipphetk kõigi ulukite eluringis.

Määramisvõistluse 6. vooru tulemused

Postitas Looduskalender - L, 01.08.2020 - 12.12

Linnuvaatleja annab teada

Foto Arne Ader

Kõrkja-roolind

Kõrkja-roolind ( www.loodusemees.ee )
 

Linnuvaatleja 2020. aasta määramisvõistluse 6. vooru tulemused on selgunud. Osalejaid oli kuuendas voorus kokku 139, kellest algajate küsimustele vastasid 119 ja edasijõudnute omadele 20. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 77 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Edasijõudnutest juhib kuue vooru järel Camilo Carneiro 29 punktiga, teisel kohal on Merike Hiibus 28 ja kolmandal kohal Laine Laidvee 26 punktiga. Algajatest jagavad maksimaalse 30 punktiga esikohta 11 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Karujaht algab 1. augustil

Postitas Looduskalender - R, 31.07.2020 - 11.11

Keskkonnaamet annab teada

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Sarnaselt eelmisele aastale jagatakse ka sel aastal karude küttimisload välja kahes osas. „Lisaks 87 karule jätsime 6 isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimisluba.

Rändekalade populatsioonide seisukord ei ole kiita

Postitas Looduskalender - N, 30.07.2020 - 21.21

Keskkonnaamet annab teada

Euroopa rändekalade populatsioonid on oluliselt kahanenud.

Värske raport rände- ehk siirdekalade (sh lõhe, forell, angerjas) populatsioonidest toob välja, et viimase 50 aasta jooksul on Euroopa populatsioonid vähenenud keskmiselt 93%. Raporti koostajad näevad ühe suurema probleemina rändetõkkeid (paise), mis tuleks kiiremas korras likvideerida või luua neisse vajalikud kalapääsud.

Tutvu äsjase Euroopa rändekalade populatsioonidega aruandega SIIN.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.