Hallpea-rähn         Picus canus

Hallpea-rähne võime kohata aasta läbi hõredamates looduslikes segametsades, pole nad haruldased ka vaiksemates linnaparkides ja nende arvukust hinnatakse umbes üheksale tuhandele isendile nüüd vastu talve.  

Meie tuntumast, suur-kirjurähnist on nad „pea“ jagu suuremad: kuni kolmekümne sentimeetrise pikkuse juures tuleb kaalu umbes sada viiskümmend grammi.

Seljasulestik värvus samblaroheline, kergelt kollakat tooni, pea, kaela, rinna ning kõhusulestik vesihall.

Laanerähn tegutsemas. Paistab et Lahemaal läheb neil hästi. olen neid seal tihti kohanud. Kõhutäidet leiab metsakahjurite näol ning nende otsingul tegutseb lind  äärmise põhjalikkusega.

 

Laanerähn ehk kolmvarvas-rähn         Picoides tridactylus

Laanerähnid asustavad meie vanemaid, looduslikemaid metsi – ikka seal, kus kuuski kasvamas ehk sellistes metsades kuhu metsamasinatel ligipääs raskendatud ja nii pole laanerähnide elupaiku suudetud veel eriti vähemaks raiuda.

Joonistusvõistluse  kuulutasid välja Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu kunstnike liit, Tartu lastekunstikool ning TÜ loodusmuuseum.

Joonistusi „aasta linnust“ rasvatihasest ning meie teistest tihastest oodatakse kuni 20. oktoobrini.

Tutvu tingimustega: LINK

Joonistusi hinnatakse neljas vanuserühmas, parimaid autoreid autasustatakse 18. novembril TÜ loodusmuuseumis (Vanemuise 46, Tartu).

Esmaspäeval, 10. oktoobril kell 17 avatakse Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim ning silmapaistev vaatetorn „Pesapuu“.

Vaatetorni kõrguseks on kolmkümmend meetrit, meenutades kahe linnupesaga puud.

„Pesapuu“ oli nii projekteerijatele (arhitekt Karmo Tõra), kui ehitajatele tõsiseks väljakutseks. Vaatetorn pole pilkupüüdev ainult päevasel ajal, vaid ka pimedas sest torn on valgustatud.

Korrastatud külastuskompleks on avatud juba kesksuvest.

Rõuge Ööbikuoru uus vaatetorn, külastuskompleks ja uuendatud matkarajad on avatud kõigile huvilistele aastaringselt ja tasuta.

Lõuna-Eestis liikudes tasub täitsa vaatama minna.