Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Huntide sugulaste šaakalite rollist looduses

Avapilt
Sisu

Juuni alguses kirjutasime huntide väikesekasvulisest sugulasest šaakalist, kes ka pealinna on elama kolinud. Hundid ja šaakalid ei ole küll teab mis sõbrad, kuid sellegipoolest väärib see hiljuti Eestis kanda kinnitanud keskmise astme kiskja ka hundilehel tähelepanu. Kui eelmisel korral rääkisime šaakali menüüst ning imestama panevast sotsiaalsest ja ökoloogilisest paindlikkusest, siis seekord selgitame, millised faktorid on võimaldanud šaakalil nii edukalt oma leviala laiendada ning milline on tema mõju keskkonnale.

 

Pildistame metsasamblikke

Silvia Lotman ja ELF kutsuvad osalema

Sel suvel kutsub ELF koos TÜ lihhenoloogidega metsa ja raiesmikule puutüvedel kasvavaid samblikke pildistama. Algatuse eesmärk on koguda andmeid, et mõista, kuidas samblike liigid meie metsamaal on levinud ning kuidas metsa majandamisel samblikega paremini arvestada. Teiseks eesmärgiks on kaasata looduskaitseliste otsuste jaoks vajalike andmete kogumisse laiemalt inimesi, kelle jaoks loodusvaatlused ei ole igapäevane tegevus. Loodame, et meie algatusega saab harrastusteaduse pisiku külge palju uusi inimesi, muidugi ootame vaatlusi ka kogenud loodustundjatelt.

Kotkapojad jälle nädala jagu vanemad

Veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Aga hommikud on rahulikud ja kaunid

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

 

Kalakotkakaamera, Võrumaa pesas vanalindude Miina ja Marko hoole all kasvavad kaks kotkapoeg M1 ja M2.

Kuidas on noorlinnud omavahel eristatavad?

Pöörake tähelepanu kotkapoegade erinevat värvi ja paigutusega pea- ja kuklatriipudele – nende järgi saab pesapoegi omavahel kenasti eristada.

Ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest teavitaja sai tunnustuse

Lohusalu loodusselts, www.lohusaluloodus.ee

Arvo Veskimets

Lohusalu Poolsaare Loodusselts tunnustas merendushuvilist, endist Veeteede Ameti peadirektori asetäitjat Arvo Veskimetsa, kes selle aasta algul märkas ja teavitas ametkondi ning üldsust ohtlike naftasaaduste ümberlaadimisest tankerilt tankerile, mida teostati Euroopa looduskaitsealade võrgustikku kuuluva Natura 2000 Pakri linnualal.

Selle aasta algul tangiti Pakri linnukaitsealal  54 937 tonni (mts) äärmiselt mürgist ja keskkonnaohtlikku toorbensiinitoorbensiini. Lisaks veel 32 341 tonni väga plahvatusohtlikku ja merekeskkonnale mürgist gaasi kondensaati. Veskimetsa hinnangul oli nii ümberlaadimiste kui suurte tankerite logistiliste manöövrite tõttu Eesti rannaala äärmiselt suure keskkonnaohu all. 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.