Urvalind         Carduelis flammea

Vähemtormiste ilmadega annab rändavate lindude liikumisi kohemaid märgata.

Urvalinde kohtame meil läbirände ajal alates oktoobrikuust sest vaid paaril korral on urvalinnud meil pesitsenud.

Liigutakse parvedes, kus vahel isegi tuhandeid linde. Meil talvituvate urvalindude arvukus on aastati äärmiselt kõikuv. Lindude söögimajade lähedusse ilmutakse pakaseliste ilmadega ka siis salkades.

Mida tähendab „superkuu“? Kui elliptilise orbiidiga Kuu möödub meie Maast tavapärasest lähemalt ja on samas täiskuu faasis – sellel ajal, mil Kuu Päikese poolt vaadatuna Maa taha joondub, tekib taevasse valgustatud ülisuur „superkuu“.

Nii 14. novembri, kui 14. detsembri õhtul võiks huviline pilgu taevasse pöörata, eile õhtulgi piilus „superkuu“ vahelduva eduga pilvede vahelt.

Astronoomide arvutuste kohaselt näitab superkuu ennast keskmiselt iga 14. täiskuul ning sel juhul paistab kuurõngas taevas kuni 14% suurem ja 30% eredam, kui meile harjumuspärane täiskuu, Selline kuuvalgus tuhmistab pea täielikult tähtede sära talvises taevas.

Jänku-Jussi multikas toimetavad Juss, Jass ja postkastist leitud rasvatihane. Kõik koos teevad nad rasvatihasele uue kodu ja lindudele toidumaja ka.

Jänku-Jussi multika põhjal valmis ka vabalt allalaetav värviraamat: LINK

Metskits ehk kaber         Capreolus capreolus

Maastikusse sulanduvad metskitsed haruldaselt hästi - hall talvekarvastik aga pole veel täispikkusesse kasvanud.

Talvekasukas erineb suvisest päris mitmeti: talvekarv on seest õõnes ehk torukujuline, peab ju selline tükk maad paremini sooja ning karv kinnitub ka nahka õrnemalt.