Eesti Looduseuurijate Selts annab teada

Vääriselupaikade inventuuri käigus on riigimetsast leitud kümneid väga haruldasi liike

Eesti Looduseuurijate Seltsi (ELUS) vääriselupaikade inventuuri senised tulemused kinnitavad, et Eesti loodus- ja põlismetsad on olulisteks elupaikadeks haruldastele liikidele. Eksperdid on riigimetsade vääriselupaikadest leidnud väga haruldasi linde, seeni, putukaid, samblikke, samblaid ja teisi taimi.

Vääriselupaigad on väga mitmekesise elustiku ning kõrge looduskaitselise väärtusega alad, mida on praeguseks leitud vaid 1,3% metsamaast. LUSi eestvedamisel on viimasel kahel aastal riigimetsas kaardistatud ligi 5000 ha vääriselupaiku.

EOÜ annab teada

Ornitoloogiaühingu teabelehe Tiirutaja sügisnumbri kaaneloos heidab Tartu Ülikooli loomaökoloogia doktor Janek Urvik valgust lindude eluiga mõjutavatele teguritele ja pikaealisuse edu valemile.

Kaaneloos tutvustatakse lähemalt ka meie kohaliku rekordiomaniku, maailma vanima kalakajaka Marta käekäiku ja saavutusi.

Tartu Ülikooli bioloogia ja elustiku kaitse esmakursuslane Merilin Radvilavičius toob lugejateni ülevaate 24-tunnisest Vaibla linnujaama elust ja melust. Teine noor autor, Gerlin Käärmaa tutvustab oma uurimistööd rasvatihase ja must-kärbsenäpi pesitsemisedukusest.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Punetav vaher   

Soojad ilmad jätkusid.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus 12-13 kraadi piires, mis on vaatlusaastate keskmisest nelja kuni viie kraadi võrra kõrgemad näidud. Tavapäraselt on selline temperatuurirežiim iseloomulik siinkandis septembri algusele. Ööd püsisid väga soojad. Minimaalsed temperatuurid langesid 7 kuni 12 kraadini.

Kuigi päevad olid valdavalt päikesepaistelised, ei olnud ööpäevane temperatuuri kõikumine suur.

Maksimaalsed termomeetrinäidud küündisid nädala kestel 14 kuni 17 kraadini.

Vihma sadas vähe, kokku seitsme päevaga 2,8 mm.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader ja VikipeediA

Nokk on linnule vajalik „tööriist“ nii toidu otsimisel ja tarbimisel kui ka kehasoojuse reguleerimisel. Osaliselt toitumisega on seotud ka noka kuju – kuid mitte tingimata – ning ühe liigirühma lindude (näiteks jäälindlaste (Alcedinidae)) nokad on üsna sarnased. Kuid seda ainult inimsilmale.

EOÜ annab teada, www.eoy.ee

Linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimusid 3.– 4. oktoobril üle Eesti.