Keskkonnaamet annab teada
Rahvusparkide noored looduskaitsjad hakkavad edendama igaühe looduskaitset
Keskkonnaameti noore looduskaitsja kursuse Junior Ranger kasvandikud asutasid MTÜ Eesti Rahvusparkide Noorte Looduskaitsjate Selts. Uue ühenduse eesmärk on praktilise looduskaitse edendamine ja noorte hääle kuuldavaks tegemine keskkonnateemadel.
Kaardil on näha, et UTM vaatlusruutudes Türi linnas ristuvad neli ruutu ning näiteks metsnugise vaatlused puuduvad kõigis neljas (esiletõstetud sinise äärega ruudus paistab "T" täht Türi linna nimest).
Novembri lõpus sai Türi põhikoolile valitud vaatlusteks selline metsatukk, milles Eesti imetajate levikuatlase jaoks oleks kõige suurema kasu. Õnneks ristuvad Türi linnas lausa nelja UTM vaatlusruudu piirid, nii et valida sai lausa nelja ala vahel. Sobiv metsatukk leidus siiski vaid kahes ja lähemalt uurides tundus parim valik olevat ruut number MF01, kus mitmed üpris levinud imetajate vaatlused puuduvad.
Kohe esimese nädalaga tuligi kaamera ette metsnugis. Video ise pole väga huvitav, nugis näitab end ainult korraks, aga laste rajakaamera vaatluste abiga saame nüüd ühe valge ruudu igatahes kenasti roheliseks värvida.
Hallivatimees rändas aastaga Saksamaa ja Poola piirides üle 10 000 km.
Foto pärineb Saksa uudistelehelt moz.de.
Sisuliselt iga hallivatimehe ja hallivatinaise elus tuleb ette perioode, mil tuleb rännata. Oma sünnikarjast tuleb lahkuda noortel huntidel, kes soovivad ise järglasi saada ning peavad selleks partneri ja territooriumi leidma. Selline iseseisvumisrännak võetakse tavaliselt ette elu teisel talvel. Mõni leiab uue elupaiga kodukarja territooriumile üsna lähedal, teine aga otsustab sootuks tõsisema rännaku ette võtta.
Külalisi tutvustab Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Foto Arne Ader
Emane suur-kirjurähn
Suur-kirjurähn Dendrocopos major
Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole. Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.
Ilmunud on raamatusarja “Eesti ravimtaimed” 3 osa. Seekordse raamatu kaanel on kujutatud Eesti vanarahva meelis kohvitaim, aga temast saab teha ka väärtuslikke raviteesid.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
