Produtsent Tiit Lepik, www.digikontor.ee

Tuleva aasta 13. mail saab Eesti loodusmeeste „raudvara“ Juhan Lepasaar 100 aastaseks.

Kahe nädala eest võisite tutvuda Rein Marani 1994. aastal valminud filmiga  Juhan Lepasaarest: LINK

21. jaanuaril 2015. aastal käis Jaan Riis Alutagusel Oonurmes kirja- ja metsamees Juhan Lepasaarel külas, kaasas fotograaf Toomas Tuul, Kaido Einama ja Tiit Lepik. Usutluse I osas „Noorus“ tekstis tutvustas Juhan Lepasaart Jaan Riis: LINK

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmaandmed Keskkonnaagentuuri spetsialistidelt: Külli Loodla, Ain Kallis ja Anna Põrh

Illustratiivjoonis, www.opiq.ee ja foto www.ilm.ee arhiiv

Tuul tekib, kui õhk liigub kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale

Rekord nr. 225        Madalaim mõõdetud õhurõhk

Fikseeriti Väike-Maarja ilmajaamas 16.12.1982. aastal.

Õhurõhu absoluutseks miinimumiks registreeriti 936,0 hPa (702 mmHg). Õhurõhk hakkas langema 15. detsembri pärastlõunal ja 16. detsembri hilisteks õhtutundideks langes 936,0 hPa-ni. seejärel hakkas õhurõhk tõusma.

Rekord nr. 226      Kõrgeim merevee tase

Aasta linnu teadusuudis

Joonistas Grete Alt

Tuttpütil on punane silm

Tuttpütt        Podiceps cristatus

Kuigi kaugelt vaadates ei pruugi tuttpüti erkpunast silma märgata, on tähelepanelikumad minult pütiaastal mitmeid kordi selle erksavärvilise tunnuse kohta küsinud. Miks on püti silm punane?

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaamet tegi koos Maa-ametiga Looduskaitse kaardirakenduse kaudu kättesaadavaks teabe looduses liikumise piirangute kohta. Ka mobiiltelefonis töötav kaardirakendus kuvab nüüd lisakihina kaitsealade liikumispiiranguid, et inimesed teaksid nendega looduses liikudes arvestada.

„Lihtsalt mõistetav kaardirakendus muudab kaitse-eeskirjas kehtestatud liikumispiirangute info inimestele hõlpsalt kättesaadavaks ja vähendab teadmatusest tingitud häiringuid tundlikele liikidele,“ märkis Keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Eestimaa Looduse Fond annab teada
Foto Arne Ader

Lageraie ( www.loodusemees.ee )

Täna, 2. detsembril avaldatud raportist selgub, et mitme Euroopa riigi üha kasvav nõudlus puidust biomassi järele soodustab Eestis ja Lätis intensiivseid raieid ning ohustab loodusväärtusi, sh kaitsealade metsi. Ühtlasi vähendab biomassi laialdane eksport Eesti kliimaeesmärkide saavutamise võimalusi, kuna kasvatab raietega seotud emissioone ning vähendab metsas seotud süsiniku hulka.

Eestimaa Looduse Fondi ja Läti Ornitoloogiaühingu koostatud raport “Hidden inside a wood pellet: intensive logging impacts in Estonian and Latvian forests” (“Peidus puidugraanulis: intensiivsete raiete mõjud Eesti ja Läti metsades”) näitab, et mõlema riigi metsatööstusele on omane intensiivne lageraietel põhinev majandamine.