Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Kukemarjanõmm. Rammu saar ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaameti talgutel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide seisundi parandamiseks. Sel aastal parandavad talgulised haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool ja taastavad kukemarjanõmme Rammu saarel.

Lahemaa rahvuspargis Pudisool puhastatakse 14.–16. augustil raske maastikuga luhaaladelt puidurisu, niidetakse vikatiga heina ning täidetakse kopra kaevatud urgusid. Samuti parandatakse jões olevad settetõkked ja voolusuunajad. Puhkehetkedel räägitakse Eestis ja mujal maailmas haruldase ebapärlikarbi omapärasest eluviisist ja õpitakse tundma kohalikke loodusväärtusi. Preemiaks tehtu eest saavad talgulised nautida leili kuumas saunas.

Pildistas Tiit Keppart 

Sookurgede parv

Sookurg      Grus grus

Pesitsenud sookurgede pojad on lennuvõimelised ja alanud on kureperede nn rändeeelne koondumine. Meil võis tänavu pesitseda üle seitsme tuhande sookure paari.

Lähestikku pesitsenud sookurgede naaberpered koonduvad augustikuus ühtsetesse ööbimispaikadesse ja osa lindudest ka juba suuremaarvulistesse koondumiskohtadesse. Rändeajani on veel aega.

Harrastusteaduse roll elurikkuse andmestiku täiendamisse, andmete kvaliteedi tõstmisesse ja kättesaadavuse parandamisse on muutunud oluliseks kogu maailmas ning harrastusteadlaste kogutud andmeid kasutavad teadlased ja riigiametnikud nii looduskaitse korraldamisel, keskkonnategevuskavade ettevalmistamisel kui ka keskkonnaseisundi hindamisel.

Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium annavad teada

Looduskaitse aastapäev kulmineerub matkadega üle Eesti

Eestlased armastavad looduses viibida ja tunnevad end seal hästi. Meie jaoks on loodus midagi nii omast, et teinekord võime seda pidada enesestmõistetavaks. Seda, kuidas märgata ja väärtustada looduse rikkust, rõhutab looduskaitse juubeliaasta tunnusmõte „Hoia, mida armastad!“.

Foto Arne Ader

Soolikarohi ( www.loodusemees.ee )

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Meie loodusesse jõudis harilik soolikarohi jääaja järgselt, aga taim pärineb steppidest.

Metsade areng tõrjus stepitaime lagedamatele aladele ja rannikule sest

stepitaimed taluvad ka soolakamat keskkonda. Õitsejaid kohtame nii mererannikul, kui kuivadel kruusateede veertel, aga soolikarohu kogumid ilmestavad ka põlluveeri.