Kalendrisuvi algab täna kell 18.54 on nö „päikeseseisaku aeg“ ehk teisisõnu maa telg on kõige enam Päikese poole kaldu.

Loodusesse saabub suvi ikka omatahtsi.

Varasuvi saabus meile koos õunapuude õitsemise lõppemisega, pihlaka õitsemise algusega, rukki pea loomisega ja piiritajate saabumisega, aga seda erinevalt Põhja- ja Lõuna-Eestis.

Fenoloogiline südasuvi saabub koos hariliku pärna õitsemisega looduses (mitte segi ajada linnahaljastuses laialehise pärnaga) ja siis, kui õhusooja jagub ööpäevas keskmiselt viisteist kraadi või isegi enam nagu viimastel päevadel võime täheldada.

Leedoaega!

Öösorri pojad käivad palava päevaga neid katva emaslinnu alt väljas

Öösorr       Caprimulgus europaeus

Öösorripaaril koorusid pojad vähem, kui päevase vahedega 13. ja 14. juunil olles tänaseks nädala vanused. Hea, et saame nende lindude toimetamist veebikaamera vahendusel jälgida. Meil vedas, ikkagi aasta lind.

Viiendat korda toimunud Loodusfestivalil 14.–15. juunil nautis loodusalaseid tegevusi 3000 loodusesõpra. Loodusvaatluste maratoni käigus sisestati üle Eesti enam kui kolm tuhat loodusvaatlust.

Suurelehine pärn                 Tilia platyphyllos

Esmaspäeval hakkasid Tartus pärnad õitsema, nende lõhna on täis maa ja ilm. Aga siin on üks aga. Meie omamaised pärnad veel tegelikult ei õitse, nende aeg tuleb alles peale jaani.Harilik pärn on meil põline liik, suurelehine pärn aga linnaparkidesse ja alleedesse istutatud liik. Ja kuigi pärnaõisi korjatakse mõlematelt, pole just see linnades õitseja saastatuse tõttu nii soovitatav.

Laanepüü            Tetrastes bonasia

Ladinakeelse nime järgi on koheselt selge, et laanepüüd kuuluvad metsislaste sugukonda.

Videos näeme, et erinevate pesakondade noorlinnud võivad samas piirkonnas olla eri suurusega.

Elukohana kasutavad laanepüüd päris erinevaid metsatüüpe, aga eelistatakse niiskeid segametsi, kus alusmets tihedama kuusekasvuga. Meil võib tänavu pesitseda kolmkümmend kuni viiskümmend tuhat laanepüü paari.