Fotod Arne Ader

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Näsiniint peame tundma kuna mürgine on kogu taim ja inimese tapmiseks piisab juba tosina marja manustamisest, aga viljadest allpool.

Hariliku näsiniine viljad valmivad, taimi kasvab hajusalt üle kogu Eesti. Peamiselt segametsade alusrindes, aga sageli ka soostunud kasvukohtadel, eelistades lubjarikkamat ja viljakamat mulda.

Näsiniin on väheharunev, kollakashalli koorega põõsas, mis võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehed on terve servaga paiknedes taime varrel erinevalt: põõsa ladvas näeme lehti kimpudena, aga varrel hõredalt.

Kirjutas, pildistas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Räägitakse, et tänavu on üle mitme-setme aasta taas üks hea muraka-aasta. Aga nii nagu see hea muraka-aasta algas vagusi, nii on ta tegelikult lõppenud. Mu sõbrad ütlevad, et  kandsid viimaste nädalate jooksul soost välja tubli naiste seljakotitäie murakaid pärast paaritunnist rabajooksu. Nii umbes 10 kilo neid väärtuslikke marju õnnestub heade murakakohtade teadjatel ikka korjata.

Vaibla linnurõngastusjaam asutati Võrtsjärve põhjakaldale 1987. aastal ornitoloogi Heinrich Veromanni eestvedamisel ning linnujaamas on linde rõngastatud aastatel 1987-1993, 2001-2008 ja taas alates 2015. aastast.

Vaibla linnujaama juht Art Villem Adojaani kutsub külla:

Tere, linnusõbrad!

Hea meel teatada, et Vaibla linnujaamas algab peagi (alates 20. juulist kuni augusti lõpuni) taas lõunasse rändavate värvuliste märgistamine ja uurimine ning kõik huvilised on oodatud külla.

Tallinna Botaanikaaed ootab külla

Roosisort 'Astrid Lindgren'

18.–19. juulil kutsub botaanikaaed kõiki hurmavate rooside keskele, toimuvad Roosipäevad. Kauni elamuse saavad kõik meeled – õhk on täis lõhnu ja silmi paitab värviküllus, kui õide on puhkenud rosaariumi üle 3000 roosi.

Selleaastaseks teemaks on botaanikaaia väärikad vanad peenraroosid. Pööratakse tähelepanu kollektsiooni pikkadele nn. ajaloopeenardele. Näha võib meie oludes ajahambale ja klimaatilistele tingimustele vastupidanud nn. modernseid peenraroose alatest 1867. aastast aretatud sordist ’La France’ kuni sortideni selle aastatuhande algusest. Teiste seas võib näha kunagisi staare nagu ’Baccara’, ’Super Star’ ja ’Rumba’.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Saarmas ( www.loodusemees.ee )

Saarmas ehk harilik saarmas      Lutra lutra

Saarmas Joosu toodi loomaaeda loodusest 1990. aastal. Loom suri 20. juulil 2002. aastad, seega oli Joosu vähemalt kaheteist aasta vanune.

Rekord nr. 165        Vanim saarmas Tallinna loomaaias